• OMX Baltic0,06%300,2
  • OMX Riga−0,03%892,74
  • OMX Tallinn0,12%2 071,12
  • OMX Vilnius0,13%1 203,99
  • S&P 5000,00%6 227,42
  • DOW 300,00%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,57%8 824,57
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,43
  • OMX Baltic0,06%300,2
  • OMX Riga−0,03%892,74
  • OMX Tallinn0,12%2 071,12
  • OMX Vilnius0,13%1 203,99
  • S&P 5000,00%6 227,42
  • DOW 300,00%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,57%8 824,57
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,43
  • 07.12.11, 15:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Palgareeglid peapeale

Ehkki uue avaliku teenistuse seaduse seletuskiri lubab ametnike palgad paindlikumaks muuta, suureneb fikseeritud palga tähtsus ning hakatakse kasutama kokkuleppepalku.
Eesti kehtivas avaliku teenistuse palgasüsteemis puudub lisatasude suure hulga ning ajale jalgu jäänud palgaastmestiku tõttu läbipaistvus ja loogika, ütlevad seaduseelnõu koostajad seletuskirjas. Lisaks on Eesti probleemiks ka asutustevahelised erinevused kindlaksmääratud palga ja palga muutuva osa vahel ning muutuva palga suur osakaal ametniku kogupalgast.
See loob seletuskirja põhjal olukorra, kus avalikus teenistuses on palgakindlus oluliselt madalam kui ülejäänud tööturul, kuna palga muutuva osa kärpimine on asutuse jaoks lihtsam kui püsipalga muutmine.
Senine ametnike tsentraalne palgaastmestik kaob. Eelnõu kohaselt hakkab ametipalk koosnema vaid põhipalgast, mille määramisel on juhtidel senisest suurem vabadus. Põhipalgale võib muutuvpalgana kalendriaasta jooksul juurde maksta 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast. Muutuvpalgale saab asutus kulutada 5% kogu palgafondist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kaovad ka praegused automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi ja võõrkeeleoskuse eest, puhkusetoetus ning kuni 10-kuuline koondamishüvitus.
Siiani on Eesti valitsus masuaegse riigieelarve kärpimise ja kulude kontrolli all hoidmise eest kiita saanud, kuid muudatused ametnike palgasüsteemis tähendavad, et riigi tulude vähenemisel ei saa palgakulusid inimesi koondamata kiirelt kokku tõmmata.
Uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu seletuskiri märgib, et palgasüsteemi muutmine ei oma rahalist mõju riigieelarvele. Küll aga toonitatakse, et vähenevad kulud erinevatele soodustustele ja riiklikule pensionile, kuna ametniku vanaduspension kaob.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele