• Jaga lugu:

    Palgareeglid peapeale

    Ehkki uue avaliku teenistuse seaduse seletuskiri lubab ametnike palgad paindlikumaks muuta, suureneb fikseeritud palga tähtsus ning hakatakse kasutama kokkuleppepalku.

    Eesti kehtivas avaliku teenistuse palgasüsteemis puudub lisatasude suure hulga ning ajale jalgu jäänud palgaastmestiku tõttu läbipaistvus ja loogika, ütlevad seaduseelnõu koostajad seletuskirjas. Lisaks on Eesti probleemiks ka asutustevahelised erinevused kindlaksmääratud palga ja palga muutuva osa vahel ning muutuva palga suur osakaal ametniku kogupalgast.
    See loob seletuskirja põhjal olukorra, kus avalikus teenistuses on palgakindlus oluliselt madalam kui ülejäänud tööturul, kuna palga muutuva osa kärpimine on asutuse jaoks lihtsam kui püsipalga muutmine.
    Senine ametnike tsentraalne palgaastmestik kaob. Eelnõu kohaselt hakkab ametipalk koosnema vaid põhipalgast, mille määramisel on juhtidel senisest suurem vabadus. Põhipalgale võib muutuvpalgana kalendriaasta jooksul juurde maksta 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast. Muutuvpalgale saab asutus kulutada 5% kogu palgafondist.
    Kaovad ka praegused automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi ja võõrkeeleoskuse eest, puhkusetoetus ning kuni 10-kuuline koondamishüvitus.
    Siiani on Eesti valitsus masuaegse riigieelarve kärpimise ja kulude kontrolli all hoidmise eest kiita saanud, kuid muudatused ametnike palgasüsteemis tähendavad, et riigi tulude vähenemisel ei saa palgakulusid inimesi koondamata kiirelt kokku tõmmata.
    Uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu seletuskiri märgib, et palgasüsteemi muutmine ei oma rahalist mõju riigieelarvele. Küll aga toonitatakse, et vähenevad kulud erinevatele soodustustele ja riiklikule pensionile, kuna ametniku vanaduspension kaob.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tarmo Toiger: millenniumilapsed ei vihka autosid, nad vihkavad diilereid
Uute ja kasutatud autode defitsiit on jõudnud ebanormaalsele tasemele ning sektori müügikasv jätkub; järjest enam suunab automüüki trend, mida veab Y-generatsioon, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi aastaraportile antud kommentaaris.
Uute ja kasutatud autode defitsiit on jõudnud ebanormaalsele tasemele ning sektori müügikasv jätkub; järjest enam suunab automüüki trend, mida veab Y-generatsioon, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi aastaraportile antud kommentaaris.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Euroopa Liidu majanduskasv küündis üle 13 protsendi Eestis Euroopa kõrgeim inflatsioon
Koroona põhjustatud majandussurutisest taastuva Euroopa Liidu majanduskasv oli esialgsetel andmetel teises kvartalis 13,2 ning euroalas 13,7 protsenti.
Koroona põhjustatud majandussurutisest taastuva Euroopa Liidu majanduskasv oli esialgsetel andmetel teises kvartalis 13,2 ning euroalas 13,7 protsenti.
Minister näeb põllumeestele ja vedajatele suuri muudatusi
Brüsseli ambitsioonid kliimaneutraalsuse saavutamisel on kasvanud ja kuigi Eesti ettevõtjad on kohati olnud väga tublid, peavad näiteks maanteevedajad ja põllumajandajad astuma suure sammu edasi, leiab keskkonnaminister Tõnis Mölder.
Brüsseli ambitsioonid kliimaneutraalsuse saavutamisel on kasvanud ja kuigi Eesti ettevõtjad on kohati olnud väga tublid, peavad näiteks maanteevedajad ja põllumajandajad astuma suure sammu edasi, leiab keskkonnaminister Tõnis Mölder.