• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,22%6 211,68
  • DOW 30−0,1%44 451,62
  • Nasdaq 0,81%20 366,65
  • FTSE 100−0,09%8 777,52
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,79
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,22%6 211,68
  • DOW 30−0,1%44 451,62
  • Nasdaq 0,81%20 366,65
  • FTSE 100−0,09%8 777,52
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,79
  • 16.12.11, 08:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Üle poole Eesti SKPst luuakse Harju maakonnas

Harju maakonnas loodi 2009. aastal 61% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatas statistikaamet.
Eesti SKP jooksevhindades oli 2009. aastal 13,8 miljardit eurot, sellest loodi Harju maakonnas 8,5 miljardit eurot. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s tõusis 1 protsendipunkti võrra võrreldes 2008. aastaga eelkõige elektrienergia tegevusala osatähtsuse suurenemise tõttu. Harju maakonnale järgnesid Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10% ja 8%.
Eesti majandustegevus koondus peamiselt kolme maakonda: Harju, Tartu ja Ida-Viru maakond. Need kolm maakonda kokku andsid teeninduses 83% ning tööstuses ja ehituses kolmveerandi antud tegevusalade lisandväärtustest. Samal ajal oli neis maakondades põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osatähtsus kõige väiksem.
Väikseima osatähtsusega Eesti SKP-s oli Hiiu, Põlva, Jõgeva ja Lääne maakond, nende osatähtsus kokku moodustas 4% Eesti SKP-st.

Artikkel jätkub pärast reklaami

2009. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest ligikaudu 3% põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal, 27% tööstuses ja ehituses ning 70% teeninduses.
Kõikides maakondades oli suurim sektor teenindus. Harju ja Tartu maakonnas oli teeninduse osatähtsus kõige suurem (vastavalt 76% ja 73%), seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna kõrgete näitajate tõttu. Võrreldes 2008. aastaga teeninduse osatähtsus kõikides maakondades tõusis.
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osatähtsus oli suurim Hiiu ja Jõgeva maakonnas (vastavalt 19% ja 18%). Tööstuse ja ehituse osatähtsus oli suurim Ida-Viru maakonnas (46%), mis näitab mäetööstuse ja elektrienergia olulist rolli selle maakonna majandustegevuses.
SKP elaniku kohta oli 2009. aastal 10 326 eurot. Harju maakonna vastav näitaja ületas ainukesena Eesti keskmise, moodustades 156% Eesti keskmisest. Sellele järgnes Tartu ja Pärnu maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 91% ja 68% Eesti keskmisest. Väikseim SKP elaniku kohta oli Jõgeva, Valga ja Põlva maakonnas, kus see jäi alla poole Eesti keskmisest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele