Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suurtehing, mis võib viia börsile

    Tallinna Elektrijaamast 90 miljoni euroga 85 protsenti ostnud Kristjan Rahu ei välista tulevikus ettevõtte börsile minekut. Selleks peab aga ühele elektrijaamale lisa tulema.

    Äripäevale öeldi eile kahest erinevast allikast, et ostutehinguga on seotud kinnisvarafirma Arco Vara asutanud ning hiljem börsile viinud Arti Arakas, kes müüs osaluse börsifirmas Toomas Toolile ning on otsinud pärast seda oma kapitalile investeerimisvõimalusi. Arakas eitas enda osalust Tallinna Elektrijaamas.
    Selle aasta suurtehingu teinud Rahu säras eile toimunud pressikonverentsil. “Minu jaoks on väga hea päev. Päike tuli välja, väga õnnelik päev minu jaoks,” alustas Rahu pressikonverentsi.
    Pikalt Tallinna Küttega seotud Rahu võib õigusega nimetada 85 protsendi ostmist soojaelektrijaamast enda elu tehinguks. Kuid kas ta on tõesti selle projekti taga üksinda? “Nii esinduslik seltskond ei oleks siin laua taga, kui siin mingid asjad varjatud oleks. Horn Invest kuulub 100 protsenti minule,” vastas Rahu kergelt muiates.
    Taustajõudude hulgas Arti Arakas. Rahu sõber ja viimasel ajal üks Reformierakonna suurtoetajaid Arti Arakas kummutas eile Äripäevale laekunud vihje, et temast saab varsti Rahu kõrval ametlikult üks Tallinna Elektrijaama omanik. “Ma teadsin selle tehingu toimumist hulk aega varem, aga ta teeb seda ise,” ütles Arakas ja lisas, et oli nõu ja jõuga Rahule selle tehingu tegemisel abiks.
    Uudis, et Prantsuse suurkontsern Dalkia müüb Tallinna Elektrijaamast 85 protsenti Rahu OÜ-le Horn Invest, tuli paljudele suure üllatusena. Rahu sõnul püütigi tehingut, mida sündikaatlaenuga rahastavad SEB ja Swedbank, saladuses hoida.
    “Tahaks panna mingi suurema grupi kokku ja võib-olla ühel hetkel börsile minna. Siis on neid osanikke väga palju. Kindlasti ei tahaks börsileminekut välistada,” poetas Rahu eile ust ka võimalike tulevikuplaanide kohta. Investoritele oleks ettevõte atraktiivne, sest ainuüksi Tallinna Elektrijaama mullune 44,2protsendiline puhasrentaablus on enam kui muljetavaldav.
    Plaanis on tegevust laiendada. Selleks, et börsile minna, peab Rahu sõnul olema ettevõttel rohkem kui üks elektrijaam. Rahu andis mõista, et eile avalikuks tulnud tehing ei pruugi jääda ainsaks, sest ta vaatab lahtiste silmadega ringi nii Eestis kui ka lähemates maades.
    Suurema osa laenudest loodab Rahu kümne aastaga tagasi maksta. Kindluse selleks annab soojuselektrijaamas kasutatava puiduhakke ja turba odavus võrreldes teiste kütustega.
    Samuti maksab võrguettevõte Elering elektritarbijatelt kogutud rahast taastuvenergia tootjatele dotatsioone, kokku 12 aasta jooksul. Kaks aastat on Tallinna Elektrijaam toetust saanud. Mullu oli toetus 8 miljonit eurot, jaama puhaskasum 13,4 miljonit eurot ehk jaam oleks olnud kopsakas kasumis ka ilma dotatsioonideta. Kahe aastaga on Tallinna Elektrijaam elektri ning soojuse müügist kogunud jaotamata kasumit 23,6 miljonit eurot.
    Rahu tunnistas, et tegemist on maailmas unikaalse jaamaga, mille kogu soojus maha müüakse. Mullu müüs soojuselektrijaam 440 876 MWh soojusenergiat ja 163 778 MWh elektrienergiat. 30,3 miljoni euro suurusest müügitulust moodustas soojusenergia müük 48 protsenti ning elektrienergia müük 52 protsenti. Varasid oli Tallinna Elektrijaamal aasta lõpu seisuga 74,4 miljoni euro väärtuses ning kohustusi 50,75 miljoni euro eest.
    Dalkia Internationali tütarettevõte Tallinna Küte AS säilitab jaamas 15protsendilise osaluse ning jääb ka Tallinna Elektrijaama tehniliseks teenindajaks.
    Dalkia: müügitehing ei tähenda meie lahkumist Eestist
    Dalkia Internationali Balti riikide juht Jean Sacreste ütles eilsel pressikonverentsil, et Tallinna Elektrijaam OÜ enamusosa müük on osa pikast protsessist, kus Dalkia otsustas keskenduda jaamade opereerimisele, mitte jaamade omamisele. Kuid see ei tähenda, et ettevõte Eestist lahkumisele mõtleks.Intervjuu Jean Sacreste’iga.
    Miks Dalkia oma strateegiat muutis? Me ei ole tegelikult muutnud. Küsimus on finantseeringute paigutamises. Meie põhitegevusala on keskenduda opereerimisele.Investeeringute vajadus siis, kui sa tahad kõikide varade omanik ise olla, võib olla väga laiaulatuslik. Ja kuna me tahame arendada oma kohalolekut teatud Ida- ja Põhja-Euroopa osades, siis otsustasime vähendada oma osakaalu varade omamises. See otsus on tehtud mitu aastat tagasi.Küsimus on selles, et me ole kunagi tahtnud leida partnerit ainult sellepärast, et tal on raha. Me tahtsime jätkusuutlikku partnerlust. Seepärast see protsess kestis umbes 1,5 aastat. Meie soov on minimaliseerida võlga ja maksimaliseerida meie opereerimistegevust.
    Kes olid teised potentsiaalsed investorid? Ma ei saa konfidentsiaalsuslepingu tõttu öelda küll nimesid, aga neid oli umbes 50. Nii Läänest, Põhjast, Lõunast, isegi Idast. Tegu oli ainult finantsinvestoritega (mitte strateegilistega – toim).
    Dalkia säilitab 15protsendilise osaluse. Miks? Sel samal põhjusel, et me oleme opereerijad. Tegemist ei ole puhtakujulise müügi, vaid investorite ja omanike vahelise uue partnerluse vormiga.Teistel juhtudel, kui tegu on millegagi, mis on meie äritegevusest kaugemal, siis me ka väljume ärist, aga praegu pole sellega tegemist. Ja fakt, et me hoiame 15%, tähendab pikaajalist partnerlust ja opereerimist puudutavat lepingut. Seega on see viis vähendada finantssurvet.
    Väo jaam on väga kasumlik... See on kena jaam: uhiuus, kõrge efektiivsusega. See on kui etalon nii Baltimaadele kui ka teistele. Jah, see on kena jaam.
    Kuid sellest hoolimata te otsustasite selle müüa.  Teate, me peame tegema elus valikuid. Kas me jääme varade juurde ja seda väiksemas mahus või arendame oma firmat.Aga miks panna kõik oma finantsid vara haldamise alla, kui see pole meie eesmärk? Meil on mõned kohad, kus me hoiame ka vara enda omanduses. Kuid antud juhul meil seda huvi ei olnud.
    Kuid nagu Te ütlesite varem, see siis ei tähenda, et te Baltimaadest lahkute.  Täpselt. See on just vastupidi – me tahame jääda. 15% (Väo jaamast) on üks lisaelement, millega me tahame näidata, et me tahame jääda.Me otsustasime umbes kaks aastat tagasi hakata ellu viima refinantseerimis-skeemi just sellel eesmärgil. Ja see ei ole seotud faktiga, et me tahaksime lahkuda. See (strateegia – toim) loodi, et finantssurve oleks võimalikult väike.
    Kas otsus müüa jaam Kristjan Rahule langetati kergelt?  Meil oli finantsinvestorite enampakkumiste tegemise protsess ja tahtsime teada, kes on õige ostja.Kuid tegu ei ole puhtalt finantsinvesteeringuga, vaid ka opereerimise alase partnerlusega ja seetõttu oli tema ettepanek kõige asjakohasem. Tema võit ei olnud alguses ilmselge, aga lõpuks oli seda otsust kerge langetada.
     
    Kronoloogia
    Projekti käivitas Sõõrumaa
    2007. aasta kevadel lahkus suurettevõtja Urmas Sõõrumaa Eesti Energia nõukogust ja temast sai firmade kaudu elektrijaama projekti arendava Digismarti suuromanik.Samal sügisel pandi elektrijaamale nurgakivi. Sõõrumaa tõdes üritusel, et just tänu soodsale elektrituruseadusele nõustus Hansapank jaama ehitajale rohkem kui miljardi krooni suurust laenu andma. Soodsa seaduse tekkele aitas kaasa Sõõrumaa oskuslik kuluaaritöö.2008. aasta detsembris valmis ligi 1,5 miljardit krooni maksma läinud jaam, täishooga töötas see 2009. aasta veebruarist.2009. aasta märtsis müüs Sõõrumaale kuuluv ettevõte 75protsendilise osaluse Väo jaamas 500 miljoni krooni eest Dalkiale.
     
    Kommentaar
    Sõbra üle hea meel
    Arti ArakasMinu meelest on vähe selliseid jaamasid, sealhulgas ka koostootmisjaamu, mis suudaks kogu toodetava soojuse maha müüa. Jaama kasutegur on kindlasti väga hea.Energiat läheb alati vaja ja energiatootmine on tulevikuäri. Eks minagi investeerin natuke energeetikasse, muidugi mitte nii suurejooneliselt.Kristjani julgus ja ambitsioon seda teha on kadestamisväärne. See on tore, et Eesti mehed ostavad äriettevõtteid. Mul on sõbra üle tõeliselt hea meel.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Analüütikud ennustavad minu portfellile vältimatut tõusu
Rekordiliselt kehva aasta järel ootan seda suurema südamevärinaga uut tulemuste hooaega ning piilun oma portfelli tulevikuperspektiivi läbi analüütikute hinnasihtide.
Rekordiliselt kehva aasta järel ootan seda suurema südamevärinaga uut tulemuste hooaega ning piilun oma portfelli tulevikuperspektiivi läbi analüütikute hinnasihtide.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.