Vahter: vana arm - kroon - ei roosteta
Kinnisvaratehingutel arvutatakse eurohind siiani kroonideks ümber, sest vana arm ei roosteta, rääkis 1Patrner Kinnisvaragrupi juht Martin Vahter.
Lisaks annab kroonihind ostjale või üürihuvilisele kinnisvara kohta rohkem teavet, peegeldades väiksemaid erinevusi, vastas Vahter Äripäeva küsimusele, kas ta on euro kasutamisega juba ära harjunud.
"Ei ole euro kasutamisega veel harjunud. Kuna olen oma ametilt kutseline kinnisvaratöötaja, võin öelda, et maakleritel hakkavad suuremad numbrid selgeks saama," täpsustas ta. "Aga kui võtame näiteks tootmishoone ruutmeetri üürihinna, mis varem oli 30 või 35 krooni ja arvutame selle ümber eurodesse, on erinevus komakohtades. Suurte tootmishoonete peale, kus on palju ruutmeetreid, tuleb aga suur hinnaerinevus."
Vahter tunnistas, et kinnisvaraostjad ja üürnikud tavatsevad endiselt eurohinnad oma kalkulaatoriga kroonideks ümber arvutada. "Kui ma poes käin, siis ma hindu enam ümber ei arvuta. Aga erinevate pakkumiste võrdlemisel, seal ikka. Ega vana arm ei roosteta. Arvan, et euroga harjumine võib võtta aastaid," märkis ta.
Vahter lisas, et kui räägitakse maja maksumusest ja öeldakse, et see maksis 4 miljonit, ei küsi keegi, kas jutt käib 4 miljonist eurost või 4 miljonist kroonist, kuna kroonihinda peetakse elementaarseks.
"Räägitakse ikkagi kroonidest, sest hind 250 000 eurot ei ütle maja kohta midagi," põhjendas Vahter lisades, et euro kasutuselevõtu varjus toimus tegelikult väga suur hinnatõus.
"500-kroonise vasteks on saanud 50 eurot, kuigi keegi ei anna endale aru, et see on 1,6 kordne hinnatõus. Meie ettevõtte jaoks on ajalehereklaamide hinnad tõusnud 20-30%, ümardatud on ikka ülespoole," kirjeldas ta.
"Näen praegu sama trendi, mis 2007. ja 2008. aastal, kui 2007 hakkas kinnisvarafirmadel müük alla minema ja 2008. aasta alguses tõstsid kõik ajalehed hinda. Kui asjad hakkavad hulluks minema, keeravad kõik kulusid peale," lausus Vahter. Ta mainis, et hea, kui 1Partner Kinnisvaragrupp suudab tuleval aastal hoida käibe tänavuse aasta tasemel. Tõenäoliselt käive aga väheneb ning kulude kasvades tuleb muudelt väljaminekutelt kokku hoida või kaotatakse aastakasumis sadu tuhandeid kroone.