Sirje Rank • 12. jaanuar 2012 kell 14:55

Draghi: õrnad märgid stabiliseerumisest

Otsus euroala baasintressi määr 1% tasemel muutmata jätta oli üksmeelne, ütles Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi täna kommentaariks – esimesed õrnad märgid annavad lootust olukorra stabiliseerumiseks.

„Kindlaid fakte mul veel ei ole,“ ütles Draghi, mööndes, et olukord on jätkuvalt äärmiselt ebakindel ja suured riskid püsivad. Samas tagamata võlakirjade turul on juba elumärke.

Ka Inflatsioon jääb veel mitmeks kuuks üle keskpanga sihiks seatud 2% piiri.

samas ei soostunud Draghi ka kinnitama, et allapoole 1% piiri intressimäärad euroalal ei lange.

Draghi väljendas rahulolu, et keskpangast detsembris kommertspankadele kolmeks aastaks väljastatud erakorralised likviidsuslaenud on hakanud reaalmajandusse jõudma.

„Mida aeg edasi, seda enam on märke, et tegemist oli mõjusa meetmega,“ ütles Draghi, märkides, et need pangad, mis oma raha keskpanka pargivad, pole tingimata needsamad, mis keskpangast laenavad.

Ilmselgelt hoidsid keskpanga erakorralised laenud ära likviidsuse järsu vähenemise. Tõenäoliselt tuleb suur nõudlus ka veebruaris, mil keskpank uuesti pankadele kolmeaastase tähtajaga likviidsuslaene pakub.

Kas ja kuivõrd keskpangast laenatud raha eest euroala riikide võlakirju on ostetud, seda Draghi kommenteerida ei osanud. Oksjonitel võivad osaleda ka finantsinstitutsioonid, mis keskpangast laenata ei saa.

Draghi rõhutas, et erinevalt teistest suurtest keskpankadest on Euroopa Keskpank oma kriisiabi meetmete kanaliks valinud pangad, mitte massilise riigivõlakirjade ostmise. Pankade roll majanduse rahastamisel on Euroopas oluliselt suurem kui näiteks USAs, kus rohkem raha hangitakse kapitaliturgudelt.

Draghi avaldas tunnustust Euroopa valitsusjuhtide jõupingutustele euroala eelarvereeglite karmistamisel ning avaldas lootust, et uus pakt saab kokku lepitud juba selle kuu lõpuks. „Sõnastus olgu selge ja efektiivne,“ ütles Draghi, rõhutades korduvalt kasinusmeetmete kõrval ka konkurentsivõimet ja majanduskasvu potentsiaali suurendavate struktuurireformide tähtsust. „Need peavad käima käsikäes.“

Draghi tunnustas ka valitsusjuhtide detsembrikuisel tippkohtumisel tehtud otsust, et Kreeka jääb erijuhtumiks – teiste riikide puhul ei nõuta võlausaldajatelt laenude mahakandmist. Draghi ütles, et mõistab poliitilisi põhjuseid, miks otsustati erasektor vastutama panna. Paraku tõi see kaasa soovimatuid tagajärgi ja kriisi süvenemise, mille eest keskpank poliitikuid ka korduvalt hoiatas.

Küsimustele, kas ka Euroopa Keskpank võiks Kreeka võlakirjadelt kahju kanda, vastas Draghi, et laenude mahakandmise kõnelusi peetakse erasektori laenuandjatega, kelle hulka keskpank ei kuulu.

Hetkel kuum