Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Keskpank läks pankadele appi

    Eile taas euroala intressimäärasid langetanud Euroopa Keskpank lisas rea uusi erakorralisi meetmeid, et rahastamisraskustes pangad firmadele ja majapidamistele laenukraane kinni ei keeraks.

    Samas välistas keskpanga juht Mario Draghi resoluutselt igasugused JOKK-skeemid, kus keskpank aitaks euroala riikidel n-ö tagaukse kaudu oma võlgu rahastada.
    „Euroopa Keskpank ei ole IMFi liige ning mehhanism, mille kaudu raha suunatakse ei tohi mööda hiilida sellest, et alusleping keelab keskpangal valitsuste rahastamise,“ ütles Draghi intressiotsusele järgnenud pressikonverentsil. Teist teed kui riigirahanduse korrastamine ja reformid ei ole.
    Panga intressiotsust põhjendades möönis Draghi, et Euroopa majanduskasvu väljavaated on keskpanga septembrikuise prognoosiga võrreldes märkimisväärselt süngemaks muutunud. Nii otsustas panga nõukogu eile „keskpankurite jaoks tavatult elava debati järel“ euroala baasintressi määra juba teist korda järjest 0,25 protsendipunkti võrra kärpida.
    Sellega on euroala baasintressi määr tagasi läbi aegade kõige madalamal 1% tasemel, kus see püsis 2009. aasta maikuust tänavu aprillini. Siis otsustas Euroopa Keskpank esimese suurpangana taas intressimäärasid tõstma asuda.  Draghi ametisse asumisele järgnenud kahe kärpega on need palju kriitikat pälvinud intressiotsused tagasi pööratud.
    Panga uue juhi sõnul näitavad värsked prognoosid inflatsiooni taltumist, ehkki lähikuudeks jääb hinnatõus veel 2% piirist kõrgemale.
    Üksmeelne eilne intressiotsus siiski ei olnud.
    Euro käibeoleku aja jooksul täiesti pretsedenditu ja tähtsamgi kui intressikärbe, oli keskpanga eilne otsus pakkuda euroala pankadele piiramatus mahus fikseeritud intressimääraga erakorralisi likviidsuslaene kuni kolmeks aastaks. Tavaoludes ei ületa taoliste likviidsuslaenude kestus kolme kuud.
    Ajal, mil pankadel on vastastikuse usaldamatuse tõttu tõsised raskused rahaturgudelt laenamisega, peaks selline võimalus neile oluliselt kindlust juurde andma ning rahakraanid ka firmade ja kodumajapidamiste jaoks lahti hoidma. See on oluline ja vajalik, rõhutas Draghi - väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arvele langeb enam kui 60% euroala töökohtadest.
    Lisaks leevendas keskpank laenutagatiste tingimusi ja alandas kommertspankade reservinõudeid, mis samuti süsteemi likviidsust lisavad.Euroopa valitsusjuhtidele oli eile samuti Brüsselisse Ülemkogule siirdunud Draghil selge sõnum - keskpank valitsuste rahastamiseks trikitama ei hakka, kuna alusleping ütleb selge sõnaga, et seda teha ei või. „Aluslepingu järgi on meie põhimandaat hinnastabiilsuse tagamine, mitte võlgade rahaks tegemine,“ ütles Draghi. Ehk teisisõnu - keskpank ei kavatse euroala riikide võlakirjade tugioste oluliselt suurendada.
    Draghi sõnul vajab rahaliit uut tugevat kokkulepet, mis tugineb kolmele alustalale. Esmalt liikmesriikide majanduspoliitika, mis oleks suunatud majanduse konkurentsivõime tõstmisele ja stabiilisele rahandusele. Teiseks ranged eelarvereeglid ELi tasandil koos automaatsete sanktsioonidega, mis juba ennetavalt, ex ante, reegleid rikkuvad liikmesriigid korrale kutsuksid. Kolmanda samba moodustavad euroala stabiilsusmehhanismid, mis Draghi sõnul on praegu saanud liiga palju tähelepanu, kui arvestada, et probleemid johtuvad eelkõige kahest esimesest „sambast“.
    Just praegu, neil tundidel, käib selle kokkuleppe ümberkujundamine. See aitab usalduse euro vastu taastada,“ oli Draghi euro tulevikus kindel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.