Eesti maksab abimehhanismi sisse 1,3 miljardit eurot

Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) on eurotsooni alaline stabiilsusmehhanism, mis on loodud liikmesriikide aitamiseks. ESMi kapitali maht on kokku 700 miljardit eurot, sellest 80 miljardit on sissemakstav ja 620 miljardit vajadusel sissenõutav kapital.

Kõik ESMi liikmed maksavad  sisse oma osa 80 miljardist eurost alates lepingu jõustumisest  vastavalt oma osalusele ESMi kapitalis. Eesti osalus ESMis on 0,186%, kokku ca 1,3 miljard eurot.

Eestile kehtib kapitaliosaluse arvutamisel erand, mis laieneb 12 aastaks alates euro kasutuselevõtust  neile riikidele, mille turuhindades SKP inimese kohta on väiksem kui 75% Euroopa Liidu keskmisest. Erandi tõttu on Eesti osalus suhteliselt väiksem.

Eesti sissemakstava kapitali suurus on 148,8 miljonit eurot, mis eelduste kohaselt makstakse sisse  viies osas (ca 30 miljonit eurot aastas). Osaluse soetus on finantseerimistehing, millega on arvestatud riigieelarve strateegias.

Mehhanismi kaudu antakse finantsabi tõsistes rahalistes raskustes ESMi liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel. Finantsabi programmide ettevalmistamisel ja hindamisel on kaasatud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Euroopa Komisjon ning Euroopa Keskpank.

ESMi jõustumine on kavandatud 2012. aasta juuliks. ESM võtab üle Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) kohustused, mis sellest hetkest enam abilaene ei anna. Eesti osaluse kinnitamiseks esitab valitsus allakirjutatud lepingu lähiajal Riigikogule ratifitseerimiseks.

ESMi esialgne leping allkirjastati 11. juulil 2011. aastal euroala rahandusministrite kohtumisel ning see pidi jõustuma alates 2013. aasta juulist. Valitsus kiitis lepingu heaks 16. juuni 2011. aasta istungil. Allkirjastatud leping ei jõustunud, sest liikmesriigid otsustasid ESMi tegutsemispõhimõtteid täiendada lähtuvalt 2011. aasta teises pooles toimunud tippkohtumiste tulemustest.