• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ka Pärnu Kalur soovib VEB Fondi pärast riigi trahvimist

    AS Pärnu Kalur Holding esitas eile kohtule taotluse riigi trahvimiseks summas 32 000 eurot, kuna riik ei ole tänaseni lahendanud VEB Fondi nõuete küsimust.

    Tegu on teise ettevõttega, kes pöördub kohtu poole, sest riik ei täida kohtuotsust, mis nõudis VEB Fondi nõuete hüvitamise küsimuse lahendamist juba 1. novembriks 2011.
    ASi Pärnu Kalur Holding esindav vandeadvokaat Indrek Leppik ütles, et riigikogus on algatatud VEB Fondi likvideeriva eelnõu menetlus, kuid see pakub probleemile üksnes näilise lahenduse. "Tegu on sisuliselt JOKK-lahendusega, mis näeb ette VEB Fondi likvideerimist ja selle vara jaotamist sertifikaadiomanike vahel. VEB Fond on oma aastaaruandes kinnitanud, et tal varad puuduvad," ütles ta.
    Leppik lisas, et eelnõu vastuvõtmisega jätab riik kohtuotsuse täitmata ja sertifikaadiomanikud saavad jätkuvalt nõuda riigi trahvimist, kuni kohtuotsuse sisulise täitmiseni. "Selline käitumine on demokraatliku riigi poolt pretsedenditu ja kujutab endast lubamatut jämedat õigusrikkumist," märkis ta.
    Tallinna ringkonnakohus langetas 2010. aastal otsuse, et riik peab leidma lahenduse VEB Fondi sertifikaatide reaalseks hüvitamiseks, kuid riik pole seda tänaseni teinud. 11. jaanuaril 2012 trahvis ringkonnakohus riiki 3200 euroga kohtuotsuse täitmata jätmise eest.
    Tartu Ülikooli professor Kalle Merusk on koostanud kohtuotsuse kohta eksperthinnangu, mille järgi lasub riigil ringkonnakohtu otsusest tulenev kohustus VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete reaalseks ja õiglaseks hüvitamiseks.
    Eesti pangad teostasid aastail 1991–92 välisvaluutaarveldusi enamasti NSVL Välismajanduspanga (Vnešekonombank ehk VEB) kaudu. 1992. aastal blokeeriti Eesti pankade kontodele jäänud raha. Pankade päästmiseks tõsteti riigikogu otsusega pankade bilanssidest VEB Fondi nende klientide nõuded, kellele tulid välislaekumised läbi Venemaa Välismajanduspanga. 20 aasta jooksul pole riik aga suutnud raha kätte saada ega hüvitanud VEB Fondi sertifikaatide omanikele nende vara.
    Eelmisel nädalal esitas kohtule trahvitaotluse ka AS Saare Kalur, kellel on VEB Fondi asjus saamata ligi 150 000 USA dollarit. Kokku taotlevad viis ettevõtet kohtu kaudu oma varade hüvitamist, mille riik viis jõuga üle VEB Fondi. Nende nõuete koguväärtus on 4 870 686 dollarit.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: kolm mõtet vanalinna käima tõmbamiseks, öölinnapeast pensionäride aktiivsuskontoni
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Nasdaq jäi USA indeksitest ainsana tõusurajale
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
Raplamaa ettevõtja müüs elutöö: raskeim osa on uue juhi valimine
Oma elutööks olnud põllumajandusettevõtte müünud Tõnu Rahula rääkis saates “Triniti eetris”, et uue omaniku- ehk ka juhikandidaate võrreldes on kõige raskem selgeks saada, kes on tõeline ostja ja kes on niisama huvitundja ja infokoguja.
Oma elutööks olnud põllumajandusettevõtte müünud Tõnu Rahula rääkis saates “Triniti eetris”, et uue omaniku- ehk ka juhikandidaate võrreldes on kõige raskem selgeks saada, kes on tõeline ostja ja kes on niisama huvitundja ja infokoguja.