Ross: Kreeka abiprogramm on piisavalt terviklik reformikava

"Ministritele esitatav Kreeka majandusprogramm on piisavalt terviklik reformikava, mille realiseerimisel on võimalik Kreeka majandusolukorra põhjalik muutmine," kirjeldas uut abipaketti rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross.

Võtmesõnadeks on tööjõukulude alandamine; tööturu reform, mis võimaldab kergemini uusi töökohti luua ja vähetootlikke töökohti kaotada; majandusharude avamine konkurentsile; eelarve puudujäägi, eriti toetuste ja ka pensionikulude edasine vähendamine, et eelarve jõuaks 2014. a. 4,5% SKPst ulatuvasse primaarülejääki (s.t., 4,5% SKPst ulatuvasse ülejääki arvestamata riigivõla intressimakseid); pangandusreform, märkis Ross.

Paketi suurus on orienteeruvalt 130 miljardit eurot.

"Ma usun, et Kreeka suudab rahandusministrite kohtumiseks täita ka ülejäänud tingimused - sh leida konkreetsed kärpekohad veel 325 miljoni euro ulatuses," ütles eile Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn. Lisaks oodatakse Kreeka suuremate parteide juhtidelt kirjalikku kinnitust, et abiprogrammi tingimused täidetakse.

"Hääletus parlamendis oli vajalik eeltingimus, kuid meetmete elluviimine on see, mis on määrav," ütles euroala abipakettidesse enim panustava Saksamaa majandusminister Philipp Rösler.

Erilist rõhku pannakse Kreeka abiprogrammi tingimustes riigi konkurentsivõime taastamisele ja riigisektori osakaalu jõulisele vähendamisele Kreeka majanduses.

"Kreeka majanduse toibumine peab tulema elujõulisest erasektorist ja seda ei saa juhtuda, kui peamised varad on valitsuse kontrolli all," nendib dokument, mille erinevad tööversioonid on Kreeka meedia vahendusel kättesaadavad.

Nõudmised Kreekale on selged ja konkreetsed ning mitmel puhul klausliga, et enne nende täitmist uut väljamakset ei tehta.

Läbiv teema abiprogrammis on riigiaparaadi tõhustamine, kust tuleks lähiaastatel koondada 150 000 inimest.

Programmi eesmärk on tuua Kreeka võlatase 120% tasemele SKPst. Kriitikute sõnul on see pelk poliitiline siht ega taga veel, et Kreeka sealt edasi oma võlgadega ise toime tuleb. Mis töötab Itaalia puhul (võlakoorem samuti 120% SKPst), ei pruugi majanduslikult toimida Kreekas, kus n.ö toimetuleku piir võib minna madalamalt tasemelt.

Euroala rahandusministrid kiidavad Kreeka uue abipaketi homme tõenäoliselt heaks, ütles eile Berenberg Banki peaökonomist Christian Schulz. "Kauaks see Kreeka osas valitsevale ebakindlusele lõpu teeb, on lahtine."

Uue Demokraatia partei juht Antonis Samaras, kellest arvamusküsitluste järgi saaks riigi uus peaminister, kordas hääletuse eel, et valimiste järel tuleks Kreeka abiprogrammi tingimused ära muuta.

Praeguseks nihkub fookus aga Ateenast Kreekat abistavatesse riikidesse.

Saksa parlament hääletab uut abipaketti 27. veebruaril. Kreeka abistamise eest garantiisid nõudev Soome loodab vastava kokkuleppe allkirjastada lähipäevil, ütles eile rahandusminister Jutta Urpilainen.

Eestis, kui Riigikogu otsustab Kreeka uuele majandusprogrammile järgmisel nädalala heakskiidu anda, toetab Eesti seejärel eurogrupis ja EFSFis Kreekaga konkreetse laenulepingu sõlmimist, ütles Ross.Esimesed laenumaksed võiks Kreeka saada veebruari lõpus või märtsi esimesel poolel, eeldusel, et Kreeka on selleks ajaks veel veebruari jooksul astunud programmis ette nähtud sammud struktuursete reformide rakendamiseks.

Ministrite laual on homme ilmselt ka kokkulepe Kreeka erasektori võlausaldajatega laenude osaliseks mahakandmiseks.

UniCredit panga peaökonomist Erik Nielsen oli eile panga klientidel saadetud kirjas veendunud, et Kreeka märtsis võlakirjade lunastamisega jänni ei jää.

Samas õõnestavad ägedad meeleavaldused Kreeka linnade tänavail usku, et riik valusa kärpekava plaanitud moel ellu suudab viia.

Üks küsimus: Mis on uues abipaketis teisiti?Vastab Tanel Ross, rahandusministeeriumi asekantsler:Seekord on programmis märksa suurem nn. ennetavate meetmete tähtsus - kriitilised reformid, mida Kreeka peab hakkama rakendama enne esimese laenuosa välja maksmist. Laenulepingu tingimuseks on samuti sisuline kokkulepe Kreeka ja Euroopa Komisjoni vahel majandusprogrammi täitmise jälgimiseks. Euroopa Liit annab Kreekale ka ulatuslikku tehnilist abi riigiaparaadi reformimiseks.Laenulepingu täitmise eest vastutab aga eelkõige Kreeka ise ning kui ta ei suuda vajalikke reforme ellu viia, ei ole võimalik ka lepingus ette nähtud laenusummade eraldamine.Igal juhul tuleb selgelt mõista, et Kreekal seisab ees palju aastaid kestev muutuste ja reformide periood.

Tasub teadaKreeka abiprogrammi esmane prioriteet on põhjendamatult kõrge palgataseme kärpimine - ajavahemikus 2012-2014 on eesmärk kärpida tööjõu nominaalset ühikukulu 15% võrra, mis Kreeka konkurentsivõimet kaubanduspartnerite suhtes oluliselt parandaks.Siia käib ka alampalga vähendamine 22% võrra (värskelt ametisse asunute puhul 32% võrra), automaatsete palgatõusude külmutamine ning kollektiivlepingute sõlmimise korra reform, mis võimaldaks palkade paremat kohanemist muutuvate majandusoludega.Koos piirangute kaotamisega teenuste turul, sealhulgas "tsunftide" lammutamine, peavad need meetmed ressursid majanduses tootlikumalt ümber paigutama ning aitama majandusel toibuda.Kavas on ka maksureform, mis laiendaks maksubaasi ja harvendaks soodustusi, võimaldades maksumäärasid isegi langetada. Ning ulatuslik tervishoiusüsteemi ja selle kulude reform.Arvestades Kreeka majanduse rasket seisu, on troika valmis leevendama riigile selleks aastaks seatud eelarve-eesmärke. Sel ja tuleval aastal kahaneb Kreeka SKP kokku veel 4-5%.Ent aastateks 2013. ja 2014 peaks Kreeka strukturaalne defitsiit asenduma juba ülejäägiga, mis peataks Kreeka võlakoorma kasvu.Eesti garantii EFSFi poolt võetud laenu kogumahust Kreeka laenulepingu rahastamiseks on 0,26%