Sirje Rank • 29. märts 2012 kell 6:52

Iirimaa valmistub referendumiks, kaalul ka ESM

Iirimaal, nagu Eestil, tuleb lähiajal sügavalt kaaluda, mida riigil oleks võita või kaotada euroala alalise päästemehhanismiga ESM ühinemisest.

Kui Eestis on õiguskantsler tõstatanud küsimuse ESMi asutamislepingu ühe sätte vastavusest põhiseadusele, siis Iirimaal tõuseb teema seoses rahvahääletusega märtsi alguses Ülemkogul 25 riigi allkirjad saanud fiskaalleppega liitumise üle.

Lepe seab tingimuse, et ESMist võivad abi saada vaid riigid, mis on eelarvedistsipliini tugevdava leppega liitunud.

Teisipäeval lõi Iiri valitsus lukku referendumi toimumise aja – 31. mai. Nii ei lange see kokku jalgpalli Euroopa meistrivõistlustega juuni alguses ega venita liiga pikale ka teadmatust iirlaste otsuse osas, mis võiks mõjutada võimalikke välisinvestoreid oma plaane ootele panema.

Mis siis kaalul on?

Iiri valitsus on loobunud retoorikast, et referendum on hääletus rahaliitu kuulumise üle. Peaminister Enda Kenny rõhutab, et fiskaalleppega liitumine on eelkõige kohustuse võtmine vastutustundlikku eelarvepoliitikat järgida. Ühtlasi on see enesekindluse väljendus nii oma riigi kui rahva tuleviku osas, ütles Kenny teisipäeval Hiinas, kus ta kompas võimalusi Aasiast Iiri majandusse investeeringute toomiseks.

„Ei“ tagajärjed on konkreetsemad. Kui lepingu ratifitseerimine tagasi lükatakse, ei ole Iirimaal võimalik euroala alalisest päästemehhanismist abi saada, tuletas märtsi alguses meelde ka reitinguagentuur Moody’s. 2010. aastal Iirimaale eraldatud ELi ja IMFi abipaketiga on Iirimaa rahavajadused 2013. aastani kaetud, kuid Moody’s hindab, et riik võib vajada täiendavat abi.

Royal Bank of Scotland hoiatab, et ESMi toe kadumine võib laenukulusid Iiri majanduse jaoks märkimisväärselt tõsta. Seda ka siis, kui riik otseselt hädaabi ei vaja – ilma ESMi turvavõrguta oleks laenamine kallim.

ELi ja IMFi abilaenude intress on keskmiselt 3,3%, turu nõutud intress Iiri 2020. aasta tähtajaga võlakirjadelt on praegu kaks korda kõrgem.

Opositsioon väidab, et fiskaallepe mõistab iirlased igavesti säästukuurile ning et ESMile juurdepääsu blokeerimine on selge väljapressimine.

„Sinn Fein usub, et see leping on halb Iirimaale ja halb Euroopa Liidule, põlistades kärpekursi nii kodumaises konstitutsioonis kui ka rahvusvahelises õiguses,“ ütles suurimaks opositsiooniparteiks kerkinud Sinn Feini juht Gerry Adams, lubades teha aktiivset kampaaniat lepingu vastu, kirjutas eile The Irish Times.

Iiri „ei“ ei jätaks mõjutamata ka ülejäänud euroala. See tähendaks euroala sees kaht sorti reegleid, mis euro usaldusväärsuse ning kriisi ületamiseks võetud kursi uuesti küsimärgi alla seaksid. Samuti muutuks küsitavaks euroalal tihedama majanduskoostöö võimalikkus. Fiskaallepet ennast aga Iiri „ei“ ei peataks – tegemist ei ole ELi lepinguga, mis eeldaks kõigi liikmesriikide toetust. Leppe jõustumiseks piisab, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 12 riiki.

Samas on selge, et EL eelistaks edasi minna pigem koos kui ilma Iirimaata. Seda enam, et just Iirimaast on loodetud positiivset näidet, mis peab tõestama, et kärbete kaudu majanduse kasvule viimine on võimalik.

Iirlastel on aga piisavalt põhjuseid, et referendumil ei öelda. Elatustase on langenud, tööpuudus on kõrge, kärped kestavad juba mitmendat aastat. Ja seda abiprogrammi tingimusena, mida riik paljude iirlaste arvates ei vajanud.

Eriti vihastab iirlasi, et EL pole aidanud Iirimaal kanda pankade päästmisega seotud kulusid. Järgides ELi nõudmist, et panku pankrotti ei lasta ning kreeditore kahju kandma ei sunnita, võttis Iiri valitsus riigile võlakoorma, mis vastab 20%-le SKPst. Sellega kaitses Iirimaa mitte üksi oma riigi, vaid kogu euroala pangandussüsteemi stabiilsust.

Lausgarantii Iiri pankadele anti ajal, mil ELi tasemel abimehhanisme veel olemas ei olnud, meenutab Iiri toonane peaminister Brian Cowen ajalehe Financial Times vahendusel. Nii maksab Iirimaa ka ELi puudulike reeglite eest.

Samas on jää Euroopa poolt liikuma hakanud. Sel nädalal tuleks Iiri valitsusel lunastada 3,06 miljardi euro väärtuses veksleid, mille abil 2010. a pankade päästmiseks vahendeid hangiti. Sellist makset, mis vastab 2% SKPst, tuleks Iiri valitsusel korrata aastani 2031. igal aastal, et pankade päästmise kulud tasa saada. Nende vekslite vastu said pangad Iiri keskpangast erakorralist likviidsusabi.

Iirimaa ei taotle võla korstnasse kirjutamist, vaid restruktureerimist – pikemat maksetähtaega ja madalamat intressi, et raskustes majandust praegu vähem koormata. Pealegi on euroala ajutisele päästemehhanismile EFSF lisandunud võimalus pankade rekapitaliseerimiseks riikidele laenu anda.

Nii Iiri keskpank kui Euroopa allikad on sel nädalal mõista andnud, et mingi kompromiss siin sünnib.

Taust2011. a kasvas Iiri majandus 0,7%, lõpetades kolm aastat kestnud languseEuroala majanduskasvu aeglustumine õõnestab Iiri kasvustrateegia alustala, eksporti - 2011. a viimases kvartalis läks majandus uuesti langusesseKriisi puhkemisest on Iiri SKP kahanenud 10,4%Tööpuudus riigis ületab 14%Iirimaa on kinni pidanud abiprogrammi tingimustest, kuid eelarvedefitsiit on jätkuvalt euroala suurim, 10% SKPstRiigil tuleb veel kolm aastat rihma pingutada, et defitsiit 2015. a 3%le kärpida2020. a maksmisele tuleva võlakirja tootlus on alanenud 13,8%lt mullu juulis 6,7%-le

Hetkel kuum