Island või Iirimaa, kumma kriisirohi aitab?

Lühiajaliselt võibki Island olla paremas olukorras, kuid pikemas perspektiivis võib Iirimaa võita euroala liikmeks olemisest, kirjutab WSJ.

Mõlema riigi majanduse kummutas ülemäära suureks kasvanud pangandussüsteemi hulljulge riskide võtmine. Samas kui Islandil ületasid pankade varad SKP ligi 10 korda, mis ei jätnud riigile muud valikut kui pangad pankrotti lasta ning seada löögi alla pankade kreeditorid, mitte valitsus, siis Iirimaal ületasid pankade varad SKP neli korda. Sellega oli pangandussektor päästetav. Euroopa Keskpanga kartus kriisi leviku ees välistas selle, et võlakirjaomanikud oma näpud kõrvetaksid.

Pangakrahhiga tegelemise kulud on mõlemal riigil sarnased. Pankade rekapitaliseerimine maksis Islandil ca 45% SKPst ja Iirimaal 40%. Mõlema SKP kahanes 12-13% ning mõlema eelarvedefitsiiti tuli lõpuks mõõta kahekohalise numbriga. See on nõudnud karmi püksirihma pingutamist. Valitsuse võlakoorem on Iirimaal madalam, kuid mitte oluliselt, küündides aastal 2011 100%-le SKPst. Erinevus on selles, et Islandi SKP kasvas mullu 3% ja Iirimaal 1%.

Islandil on aga alles rida katsumusi ees. Kriisi ajal kapitali liikumisele kehtestatud piirangud takistavad investeeringuid, kuid nende kõrvaldamine riskib kaasa tuua kapitali pagemise. Lahendamata vaidlus internetipangas Icesave oma säästud kaotanud brittidele ja hollandlastele hüvitise maksmise üle võib riigi võlakoormasse lisa tuua. Pikemas perspektiivis tekitab kahtlusi Islandi majanduse kasvupotentsiaal – loodusvarade kasutuse üle käivad ägedad vaidlused.

Iirimaa poliitilisi valikuid on piiranud euro. Riigi majanduse toibumist on takistanud euroala vilets kriisihaldus, mis on langusesse kiskunud kogu euroala majanduse. Pikemas perspektiivis peaks euroalasse kuulumine aitama Iirimaale tuua investeeringuid ja paisutama eksporti: isegi 2011. aastal kasvasid esimest korda Iirimaale investeerivate firmade investeeringud 30%. Pikemas perspektiivis võib sellest saada määrav tegur, kirjutab WSJ.