Leibkonnad hakkasid mullu rohkem kulutama

Leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige 2011. aastal kuus keskmiselt 272 eurot, võrreldes varasema aastaga oli see 7 eurot rohkem.

Sundkulutused ehk kulutused toidule ja eluasemele moodustasid eelarvest 45%, jäädes 2010. aastaga võrreldes samale tasemele. 2011. aastal kulutas leibkonnaliige toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 75 eurot kuus, mis moodustas kogukuludest 28%. Võrreldes eelmise aastaga kasvasid kulutused toidule ligi 9%. Eluasemele kulus veidi üle 47 euro kuus (17% leibkonna eelarvest), mis oli 2 eurot vähem kui 2010. aastal.

Transpordile kulus kuus 31 eurot, vabale ajale 26 eurot, sideteenustele 16 eurot, majapidamisele 15 eurot, rõivastele ja jalanõudele 13 eurot ning tervishoiule 9 eurot leibkonnaliikme kohta. Varasema aastaga võrreldes on kulutused transpordile kasvanud 7 protsendipunkti ja kulutused sidele 6 protsendipunkti, samuti on leibkonnad taas hakanud rohkem kulutama riietele ja jalanõudele, väljaspool kodu söömisele ning vabale ajale.

Maal ja linnas keskmiselt kuus kulutatav kogusumma oluliselt ei erinenud. Linnaleibkonnaliige kulutas kuus eluasemele keskmiselt 11 eurot rohkem kui maaleibkond, eluasemekulude osatähtsus eelarvest moodustas linnas 19% ja maal 15%. Samuti olid linnas suuremad väljaminekud riietele, tervishoiule, vabale ajale ja väljas söömisele. Maal seevastu kulutati transpordile ligi 15% leibkonna eelarvest, linnas jäid transpordikulutused 10% piiresse.

Maakonniti olid suurimad väljaminekud Harjumaal (322 eurot kuus leibkonnaliikme kohta, sh Tallinnas 313 eurot kuus leibkonnaliikme kohta) ja Tartumaal (312 eurot kuus leibkonnaliikme kohta). Kõige vähem kulutati Ida-Virumaal, Põlvamaal ja Valgamaal (vastavalt 183, 184 ja 199 eurot kuus leibkonnaliikme kohta).

Hinnangud põhinevad Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2011. aasta andmetel. Uuringus osales üle 3500 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel. 2011. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda, leibkonna keskmine suurus oli 2,3 inimest.