Alyona Stadnik • 7. mai 2012 kell 9:52

"Prantsusmaa võimlemine tähtsusetu"

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppeli sõnul on Prantsusmaa ja Kreeka valimistel turgudele negatiivne mõju, kuid tegu on traditsioonilise sesoonse efektiga.

"Samas peab mõistma, et mõlemad tulemused olid siiski etteaimatavad ning lisaks sellele on maailmas palju riskantsete varadega turge, mis ainuüksi oktoobrist kestnud tõusutrendi valguses otsisid põhjust korrektsiooniks," kommenteeris Koppel.

Ta lisas, et takkajärgi graafikuid vaadates antakse ehk pigem hinnang, et tegemist oli traditsioonilise „sell in May and go away“ (müü mais ja lahku - toim.)  sesoonse efektiga ning ei mäletatagi, et kuskil mingid valimised olid. "Lisaks pole ka Prantsusmaa riigivõla tootlustega midagi dramaatilist juhtunud. Taaskord – areng oli juba sisse hinnatud ning kõik saavad, aru, et Prantsusmaa võimlemine on tähtsusetu ning olulised on otsused, mis tehakse euroala kontekstis tervikuna," märkis Koppel. 

Koppeli sõnul on vara veel öelda, kas Prantsusmaa ja Saksamaa suhted muutuvad. "Valimiskampaania ajal tulistatud loosungid ning reaalpoliitika on siiski kaks iseasja. Olemasolevate struktuuride ja kokkulepete jõuline ümbervaatamine/lammutamine vaevalt, et kellegi huvides oleks. Küll aga joonistub selgemalt välja inflatsiooni- ja deflatsioonisõprade klubi piirjoon," lausus ta.

Rääkides muutustest, mis võivad kaasneda uue Prantsusmaa presidendiga sõnas Koppel, et realiseerunud on oodatud tõsisasi  - vältimatu elustandardi languse kohaletoimetamiseks valijatele oma olemuselt deflatsioonilised kasinusmeetmed ei sobi. "Rong nimega euroala on võla ära infleerimiseni viivatele rööbastele seatud ning lisab hoogu. Küll need sakslasedki sealt hädapiduri juurest ära sikutatakse," sõnas ta.

Euroala on Koppeli hinangul makrotasandil sturukturaalselt väga katki. "Kuna häid lahendusi olukorra parandamiseks ei ole, siis valitakse, kas neid, kes ei tundu otseselt vastutavad või lubavad senise peo jätkumist," kommenteeris ta Kreeka parlamendi valimis.

Kuna keegi ei taha kuulda sellest, et senine korraldus, kus riik hoolitses kõige ja kõigi eest, on nii finantsilisel kui ideoloogilisel tasandil pankrotis, võtabki võimust poliitiline populism ning vahet ei ole, kas poliitilise skaala vasakul või paremal pool, selgitas ta. " Valija tahab, et talle öeldaks, et homme on parem – mis siis, et numbrid räägivad sootuks teist keelt," märkis ta.

Hetkel kuum