Riigikohus: ESM tuleb

Riigikohus tegi teatavaks otsuse ESMi põhiseaduslikkuse kohta.

Riigikohtu üldkogu jättis oma tänase otsusega rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu (ESML) artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks.

Riigikohtu hinnangul vaidlustatud artikkel küll piirab riigikogu finantspädevust, demokraatliku õigusriigi põhimõtet ja Eesti suveräänsust, aga piirang on õigustatud.

Õiguskantsler pöördus tänavu 12. märtsil riigikohtu poole põhiseaduslikkuse järelevalve taotlusega, leides, et vaidlusalune säte on vastuolus põhiseadusega. Üldjuhul antakse ESML-i alusel finantsabi kõigi osalisriikide nõusolekul. Seevastu ESML artikli 4 lg 4 võimaldab erandjuhul, kui ohus on euroala majanduslik ja finantsiline jätkusuutlikkus, anda osalisriigile finantsabi kiirmenetluses 85% häälteenamusega. See tähendab, et abi võidakse anda ka vaatamata Eesti vastuseisule.

Riigikohus kaalus artikli põhiseaduspärasuse hindamisel ühelt poolt sellest tulenevat piirangut, st Eesti otsustusõiguse vähenemist avaliku raha kasutamisel. Teiselt poolt kaalus riigikohus artikli eesmärki – tagada ESM-i tõhus otsustamismenetlus ohu korral euroala, sh Eesti, finantsstabiilsusele. Majanduslikult ja finantsiliselt ebastabiilne euroala ohustaks ka Eesti majandusstabiilsust. Stabiilsus on vajalik, et Eesti riik saaks täita oma põhiseadusest tulenevaid kohustusi, sh tagada isikute põhiõigusi.

Riigikogu võtab ESM-iga liitudes Eestile rahalise kohustuse, mille ülemmäär on ESML-is sätestatud. Lepingut ratifitseerides kitseneb riigikogu võimalus teha edaspidi riigielu korraldamisel muid kulukaid valikuid. Seevastu stabiilne majanduskeskkond, mida soovitakse ESML artikliga tagada, on oluline põhiseaduslike väärtuste ja põhiõiguste tagamiseks. Üldkogu arvestas, et ka kiirmenetluses antakse finantsabi üksnes rangetel tingimustel, seejuures Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni kaasotsustusel.

Riigikohtu üldkogu märkis, et põhiseaduspärasuse probleem ei pruugi tekkida ainult lepingu ratifitseerimisel, vaid ka lepingu täitmisel. Näiteks on riigikogu ülesanne otsustada, kuidas rahastada lepingu täitmist. Riigikohus saab kontrollida ka ESML-i täitmise põhiseaduspärasust, kui see tulevikus vaidlustatakse.

Lisaks märkis riigikohus, et 2003. aastal rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse täiendamise seadus ei luba piiramatult delegeerida Eesti pädevusi Euroopa Liidule. Kui Euroopa Liidu aluslepingut muudetakse või sõlmitakse uus alusleping ja see toob kaasa Eesti pädevuste ulatuslikuma delegeerimise Euroopa Liidule ning põhiseaduse ulatuslikuma riive, tuleb riigikohtu üldkogu hinnangul selleks küsida uuesti nõusolekut kõrgeima võimu kandjalt ehk rahvalt ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust.

Üldkogu juhtis tähelepanu ka sellele, milliseid menetlusnõudeid peab riigikogu järgima ESML-i ratifitseerides. Riigikogu pädevuses on otsustada, kas Eesti liitub ESM-iga.