Birjo Must • 12. juuli 2012 kell 14:02

Otsus sündis raskelt

Tegu on Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve kõigi aegade kõige keerukama otsusega, kommenteeris riigikohtu esimees Märt Rask üldkogu otsust.

„Kohus ei juhi riiki ning kõik tähtsad otsused, mis puudutavad riigile tähtsate rahaliste kohustuste võtmist, teeb ikkagi riigikogu. Kohus kontrollib vaid seda, et nende kohustuste võtmine oleks põhiseaduspärane,“ sõnas ta. 

Raski sõnul tuleb tõdeda, et liitumisel oli Europpa Liit mõnevõrra teistsugune kui täna. „Sellest tulenevalt juhitakse ka meie üldkogu otsuse viimases peatükis parlamendi liikmete tähelepanu sellele, et edaspidisel integreerumisel ELi tuleks kindlasti mõelda selle peale, et küsida kõrgema riigivõimu kandjalt rahvalt arvamust,“ rääkis Rask.

Raski sõnul on väär on arusaamine, et õiguskantsler pöördus riigikohtusse asjatult. „Ta tegi oma tööd väga kohusetundlikult ja tõstatas minu arvates väga tõsised probleemid seoses meie kuulumisega Euroopa Liitu,“ märkis Rask.

Minimaalne häälteenamus

„Otsus sündis väga tõsiste diskussioonide tulemusena ja julgen öelda, et tegemist on Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve kõigi aegade kõige keerukama otsusega üldse,“ rääkis Rask, kelle sõnul võttis üldkogu otsuse vastu minimaalse häälteenamusega.  Õiguskantsleri taotluse rahuldamata jätmise poolt oli 19 kohtunikust 10. Lisaks näevad nii mõnedki kohtunikud, kes on tegelikult resolutsiooni poolt, rida selliseid asju, mis oleks võinud üldkogu otsustusprotsessis teisiti olla. Kokku esitati 11 eriarvamust.

Rask ei olnud nõus kommenteerima, millise otsuse ta ise langetas.

Riigikohtu üldkogu põhiargument oli Raski sõnul see, et eesmärgi kaalukus kaalus üle riive intensiivsuse.

Riivete olemasolus ei kahtle Raski kinnitusel riigikohtunikest ilmselt mitte keegi, sest tegemist on meie riigikogu finantspädevuse riivega.

Riigikohus oli tema sõnul sunnitud kaaluma ka summade suurust, kuigi nende üle otsustab riigikogu. „Kui võtta võimalik suurim summa 1,3 miljardit eurot ja Eesti elanike arv 1,3 miljonit, siis on 1000 eurot sünnist surmani on summa, mis me kõige halvema stsenaariumi puhul peaksime panustama,“ märkis Rask.

Ta lisas, et kuidas seda lepingut täitma hakatakse, sõltub jälle riigikogust. Oma otsuses toonitab riigikohus aga tema sõnul mitu korda, et ka täitmise käigus võivad tekkida põhiseaduslikud riived, kuid lepingu täitmine peab olema põhiseadusega kooskõlas.

„Jutt käib ikkagi üha suuremast integreerumisest ja üha suuremast föderaliseerumisest. Mõne järgmise sammu astumisel võib tekkida olukord, et 14. septembril 2003. aastal vastu võetud põhiseaduse täiendamise seadus on oma võimalused ammendanud ja muud õiguse allikad ei tule kõne alla peale rahva käest nõu küsimise,“ viitas Rask sellele, et kui hakatakse muutma Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, tuleks korraldada rahvahääletus. 

Põhiseaduse täiendamine või muutmine on aga riigikohtu esimehe sõnul eraldi teema ning seda antud otsuses ei tõstatata. Millised mõtted tekivad poliitikute peas, kes on saanud rahva mandaadi, on minul väga raske ennustada, ütles ta. 

Hetkel kuum