Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äripäeva äriplaan 2013

    Toon täna, mil Tallinnas toimub Äripäeva aasta suurim, enam kui 600 osalejaga konverents Äriplaan 2013, välja ASi Äripäev äriplaani järgmiseks aastaks.

    Lähtume põhistsenaariumina üldeeldusest, et majanduskeskkond jääb stabiilseks – majanduskasv on 4 protsenti, hinnatõus sisuliselt sama suur ning töötus mõni protsendipunkt praegusest tasemest madalam.
    Soome ja Rootsi majandusmeedia on kirjutanud, et Äripäeva omanikul Bonnieril on sarnaselt teiste suurte Skandinaavia meediakontsernidega käsil kulude ülevaatamine ja teatud varade (nagu näiteks kinoketi SF Bio) müügiplaanid.
    Traditsioonilisest sektorist välja. Eestis seevastu, kus Äripäev näitab tänavu võrreldes teiste Bonnieri Ida-Euroopa majanduslehtedega kiiremat astumist, on soov senisest agressiivsemalt laieneda, otsida uusi investeerimiskohti. Ka oma traditsioonilisest sektorist, ettevõtliku inimese teenindamisest väljaspool. Seda enam, et senine katsetus ses vallas, ajakirjade Imeline Teadus ja Imeline Ajalugu turuletulek on olnud Bonnieri ajaloo edukamaid. Mõlemad ajakirjad on jõudnud Eesti kuukirjade esikümnesse summaarse loetavusega 100 000. Äripäeva kogemus näitab, et kiratsemisest ajakirjade turul praegu küll rääkida ei saa. Ka Imelise Teaduse raamatuklubi esimeste raamatute müügitiraažid ületavad 1000 eksemplari, mis on Eesti kohta hea saavutus.
    Ettevõttena lõpetab AS Äripäev selle aasta hinnanguliselt 11–12protsendise käiberentaablusega. Järgmise aasta kasumimarginaali eesmärgiks on üle 15 protsendi, mis on Äripäeval ka olnud tavaline n-ö normaalsetel aastatel. See võimaldaks suuremat puhvrit majanduslikult turbulentsemate aegade tarvis ning kindlust investeerimiseks. Pealegi oleks kuidagi õõnes edastada Eesti juhtidele iga päev soovitusi ja ettepanekuid, kui ise majanduslikult edutud oleksime.
    Kuludest rääkides arvestame järgmiseks aastaks mõõduka palgatõusu vajadusega, kuid vaatame iga inimest ja tema panust eraldi, üldist kindla protsendiga palgatõusu ei tule. Suurendame koolituseelarvet võrreldes selle aastaga 50%.
    Ajalehest Äripäev rääkides:  ootame siin makstud tellimuste (käsitleme tellimusena nelikpaketti: paberleht, lehe peegeldus veebis, leht iPadis ja online-uudised mobiilis) arvu suurenemist järgmisel aastal 5 protsenti ja tellimuste käibe s kasvu veidi enamgi, seda peaasjalikult allahindluste vähenemise kaudu.
    Tuleme järgmisel aastal välja ka elektroonilise tellimuspaketiga. Käimas on ettevalmistused püsitellija lojaalsusprogrammi väljatöötamiseks.
    Reklaamikäibe kasvuks ootame paberlehes järgmisel aastal 10 protsenti ja internetis 25 protsenti. Seega liigub ka Äripäeva toimetuse väljundiosuti taas veidi enam elektroonilistele kanalitele.
    Sisu loeb. Kuid kanalist hoolimata ei unusta me põhitõde, mis kehtis 20 aastat tagasi ja kehtib ka nüüd. Sisu loeb. Pole vahet, kui palju on inimestel info hankimiseks eri elektroonilisi vidinaid, sihtgrupile huvitava ja vajaliku ajakirjandusliku sisu tegemine on põhiline ja suurim konkurentsieelis. Oleme kaks aastat Eestis enim ajakirjanduspreemiaid võitnud toimetus, tahame head, kasulikku ja mõjukat ajakirjandust teha ka edaspidi. Süvendame järgmisel aastal toimetusesisest koostööd meie venekeelse nädalalehega Delovõje Vedomosti, millest tõuseb kindlasti kasu mõlemale väljaandele.
    Teistest toodetest veel. Toimetuse tiiva alt on välja kasvanud ja oma iseseisvat teed hakanud astuma kiirelt arenev teemaveebide toimetus, kes pakub uudiseid ja üritusi kitsama valdkonna otsustajatele. Paari aastaga on turule toodud üheksa uudisveebi, viimasena eilsest IKT-sektori juhtidele mõeldud ituudised.ee. Siin on järgmisel aastal oodata turule mitut uut saiti, kindlasti jätkub aktiivne üritustegevus.
    Viimased aastad on näidanud konverentside ja koolituste turu üsna head arengut Eestis, kust ka Äripäev on üha suuremat osa võtnud. Oleme siin järgmisel aastal agressiivsed ja ahned paisuma.
    Skandinaavia suurfirmade juhtidele rahvusvahelisi Balti riikide, Poola ja Hiina uudiskirju valmistava News2bizi puhul on järgmise aasta eesmärgiks realiseerida Skandinaavia majanduspotentsiaali, millest hakkame üha enam aru saama.
    Vaiksed, aga kindlad tõusjad on järgmisel aastal Äripäeva veerandsada käsiraamatut ning rida äriajakirju, mis aitasid ettevõtet väga nelja aasta taguse Eesti reklaamituru kokkuvarisemise ajal. Nagu ka arstidele suunatud väljaanne Meditsiiniuudised.
    Sellised me olla tahame. Nagu tähele panna, toetub kogu meie tegevus ja lootus ühele inimesele. Meie lugejale. Kes on meie äriplaani olulisim peatükk. Soovin, et meie side ei katkeks ja vaist õigete otsuste tegemisel ikka töötaks.
  • Hetkel kuum
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
EKREst välja visatud Ruuben Kaalep vihjab uue erakonna sünni kohta
Loetud tunnid enne EKRE kongressi algust viskas erakonna juhatus välja Ruuben Kaalepi, sest viimane rikkus põhikirja.
Loetud tunnid enne EKRE kongressi algust viskas erakonna juhatus välja Ruuben Kaalepi, sest viimane rikkus põhikirja.
Kurgikasvataja kasum kukkus pooleks
Kurgi ja muude kultuuride kasvatamisega tegelev Grüne Fee teenis mullu pea sama palju käivet kui 2022. aastal, ent kasum kahanes enam kui kaks korda.
Kurgi ja muude kultuuride kasvatamisega tegelev Grüne Fee teenis mullu pea sama palju käivet kui 2022. aastal, ent kasum kahanes enam kui kaks korda.