Kuhu hakkab investeerima ESM?

ESM, mis käivitub oktoobris, hoiab vähemalt 15% oma maksimaalsest laenumahust ehk 75 miljardit eurot 500 miljardist eurost „kõige usaldusväärsemates varades“, vahendab investeerimisjuhiste tööversiooniga tutvunud agentuur Bloomberg.

ESMi eristab eelkäijast EFSFist see, et fondi sisse makstud kapitalilt on võimalik teenida kasumit. Fondi volitused – võime teha võlakirjaturul tugioste, väljastada valitsustele ennetavaid või tugilaene ning rekapitaliseerida panku, sarnanevad EFSFile.

Euroala rahandusministrid plaanivad ESMi investeerimisjuhised kinnitada 8. oktoobril ning fondi käivitada.

Praegu käivad arutelud selle üle, kas ESM peaks saama panku rekapitaliseerida otse, selle asemel, et anda riikidele oma pankade rekapitaliseerimiseks laenu. Eile kohtunud Saksa, Soome ja Hollandi rahandusministrid kordasid seisukohta, et rekapitaliseerimine ESMist otse ei peaks olema võimalik enne, kui on käivitunud ühtne pangandusjärelevalve (plaani järgi tuleva aasta algusest – toim.).

„Rekapitaliseerimine ESMist otse peaks järgima korda, kus esmalt läheb käiku erakapital, siis vastava riigi maksumaksjate raha ja alles viimase instantsina sekkub ESM,“ ütlesid Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble, Soome Jutta Urpilainen ja Hollandi Jan Kees de Jager eilses ühisavalduses.

Samuti nentisid ministrid, et ESM ei peaks vastutama riikide vanade võlgade eest.

Euroala riigid alustavad ESMi kapitali sissemakseid tuleval kuul ning 2014. a keskpaigaks peaks kõik 80 miljardit eurot olema sisse makstud.

ESM saab teha võlakirjade tugioste nii esmas- kui järelturul. Esmasturul selleks, et toetada täisabipaketti või ennetavat laenu, mille tingimuseks on majanduse reformiprogramm abi taotlevale riigile. ESMi tugiostud esmasturul on ühtlasi eeltingimus, et võimalikke tugioste järelturul kaaluks ka Euroopa Keskpank.

Võimalikud on tugiostud ka järelturul.

Investeeringud jaotatakse lühiajalisteks, mille eesmärk on kapitali säilitamine aastase perioodi vältel, ning keskmisteks ja pikemaajalisteks investeeringuteks, kus ajahorisont on kolm aastat. Pikemaaegsed investeeringud võivad maksimaalselt riskida 2% kahjumiga aasta perspektiivis.

Ülejäänud osa dokumendist määratleb ESMi laenamise strateegia ja dividendipoliitika.

„ESMist peab saama usaldusväärne emitent,“ seisab dokumendi mustandis. „Keerulises turusituatsioonis eelistavad investorid osta likviidseid tooteid lihtsa struktuuriga. ESMi rahastamisinstrumentide portfelli põhiosa vastab sellele kriteeriumile.“

Võimalikud dividendid sõltuvad iga riigi osalusest ESMi kapitalis, fondi tegevuskuludest ja rahalisest seisust eelarveaasta lõpus.

ESMi juhiks saab Klaus Regling, endine Saksa rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni ametnik, kes juhib ka ESMI eelkäijat EFSFi.