• Jaga lugu:

    Kuhu hakkab investeerima ESM?

    Euroopa alaline stabiilsusmehhanism ESM investeerib põhiosa oma varadest AA või kõrgema reitinguga valitsuste, keskpankade, euroala või rahvusvaheliste institutsioonide võlakirjadesse ning võib edaspidi laiendada oma investeeringuid ka pankade võlakirjadesse, seisab praegu ettevalmistamisel investeerimisjuhistes.

    ESM, mis käivitub oktoobris, hoiab vähemalt 15% oma maksimaalsest laenumahust ehk 75 miljardit eurot 500 miljardist eurost „kõige usaldusväärsemates varades“, vahendab investeerimisjuhiste tööversiooniga tutvunud agentuur Bloomberg.
    ESMi eristab eelkäijast EFSFist see, et fondi sisse makstud kapitalilt on võimalik teenida kasumit. Fondi volitused – võime teha võlakirjaturul tugioste, väljastada valitsustele ennetavaid või tugilaene ning rekapitaliseerida panku, sarnanevad EFSFile.
    Euroala rahandusministrid plaanivad ESMi investeerimisjuhised kinnitada 8. oktoobril ning fondi käivitada.
    Praegu käivad arutelud selle üle, kas ESM peaks saama panku rekapitaliseerida otse, selle asemel, et anda riikidele oma pankade rekapitaliseerimiseks laenu. Eile kohtunud Saksa, Soome ja Hollandi rahandusministrid kordasid seisukohta, et rekapitaliseerimine ESMist otse ei peaks olema võimalik enne, kui on käivitunud ühtne pangandusjärelevalve (plaani järgi tuleva aasta algusest – toim.).
    „Rekapitaliseerimine ESMist otse peaks järgima korda, kus esmalt läheb käiku erakapital, siis vastava riigi maksumaksjate raha ja alles viimase instantsina sekkub ESM,“ ütlesid Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble, Soome Jutta Urpilainen ja Hollandi Jan Kees de Jager eilses ühisavalduses.
    Samuti nentisid ministrid, et ESM ei peaks vastutama riikide vanade võlgade eest.
    Euroala riigid alustavad ESMi kapitali sissemakseid tuleval kuul ning 2014. a keskpaigaks peaks kõik 80 miljardit eurot olema sisse makstud.
    ESM saab teha võlakirjade tugioste nii esmas- kui järelturul. Esmasturul selleks, et toetada täisabipaketti või ennetavat laenu, mille tingimuseks on majanduse reformiprogramm abi taotlevale riigile. ESMi tugiostud esmasturul on ühtlasi eeltingimus, et võimalikke tugioste järelturul kaaluks ka Euroopa Keskpank.
    Võimalikud on tugiostud ka järelturul.
    Investeeringud jaotatakse lühiajalisteks, mille eesmärk on kapitali säilitamine aastase perioodi vältel, ning keskmisteks ja pikemaajalisteks investeeringuteks, kus ajahorisont on kolm aastat. Pikemaaegsed investeeringud võivad maksimaalselt riskida 2% kahjumiga aasta perspektiivis.
    Ülejäänud osa dokumendist määratleb ESMi laenamise strateegia ja dividendipoliitika.
    „ESMist peab saama usaldusväärne emitent,“ seisab dokumendi mustandis. „Keerulises turusituatsioonis eelistavad investorid osta likviidseid tooteid lihtsa struktuuriga. ESMi rahastamisinstrumentide portfelli põhiosa vastab sellele kriteeriumile.“
    Võimalikud dividendid sõltuvad iga riigi osalusest ESMi kapitalis, fondi tegevuskuludest ja rahalisest seisust eelarveaasta lõpus.
    ESMi juhiks saab Klaus Regling, endine Saksa rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni ametnik, kes juhib ka ESMI eelkäijat EFSFi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Maailma suurima puuviljafirma taastulemine börsile läks lörri
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Teeni 200 000 eurot, tuleb kõigest rahandusministri isa võlg sisse nõuda
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.