27. september 2012 kell 21:00

Tööandjad otsivad üha rohkem abi töövaidluskomisjonilt

Töötajad pöörduvad töövaidluskomisjoni üha harvemini, see-eest teevad tööandjad seda järjest rohkem. Tendents võib olla seletatav asjaoluga, et seadus lubab vaielda töötajaga, kes tahab tööandjalt raha välja pressida.

Töövaidluskomisjoni andmetel on tööandjate esitatud avalduste arv kasvanud tänavu esimeses kvartalis 44% ning teises kvartalis 16% võrreldes möödunud aasta sama ajaga.

“Kuigi võrreldes eelmiste aastatega töövaidluste arv pigem vähenes, pöördub töövaidluskomisjoni järjest rohkem tööandjaid,” ütles tööinspektsiooni peajurist Elina Soomets. “Uus töölepingu seadus hakkas kehtima kolm aastat tagasi. Koos sellega tekkis meil uus praktika, sh töö- ja võlaõiguse vallas. Kahtlemata esitavad tööandjad  rohkem kaebusi, sest töösuhete regulatsioon on muutunud täpsemaks.”

Parem asjad selgeks rääkida. Tööandjate keskliidu juhataja nõuniku Anton Kuznetski arvates eelistavad tööandjad töövaidluskomisjoni asemel lahendada vaidlused läbirääkimistega – see hoiab kokku tööaega.

Ida inspektsiooni teabespetsialisti Olga Kurdovskaja sõnul nõuavad tööandjad peamiselt kompensatsiooni selle eest, et töötaja rikkus töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaega.

Soometsa sõnul on tööandjate sagedasim probleem töötaja tekitatud materiaalse kahju hüvitamine ning omal soovil lahkuva töötaja kompensatsiooninõue.

Tööandja läheb kindla peale välja. Nordeconi personalidirektori Mall Ivalo sõnul võivad töötajate rikkumised olla nii tahtlikud kui ka hooletusest tingitud. Näiteks purjus töötaja ebaadekvaatne käitumine või salajase informatsiooni tahtlik lekitamine. Sõltuvalt olukorrast võib kahjunõue olla väga suur. Ivalo sõnul pöördub tööandja töövaidluskomisjoni siis, kui on veendunud, et tema avaldus rahuldatakse ning töötajalt nõutakse sisse kompensatsioon tekitatud kahju eest. Tema hinnangul võib tööandjate aktiviseerumine olla seotud just juhtumitega, kus tööandja on korrektselt vormistanud töösuhet puudutavad dokumendid ning täitnud töötaja ees kõik kohustused, kuid töötaja on oma kohustusi jämedalt rikkunud.

Ta lisas, et kuna nende ettevõttes on töötajate õigused ja kohustused väga üksikasjalikult määratud, siis siiani on neil õnnestunud arusaamatused läbirääkimistega lahendada.

Skanska personaliosakonna juhi Irene Metsise oletusel võib elavnemist seletada asjaoluga, et uus töölepingu seadus annab tööandjale rohkem võimalusi oma huvisid kaitsta, ja tööandjad seda ka kasutavad.

Ilmselt tuleb töölepingu seadust täiendada sätetega, mis aitavad kaasa töövaidluste lahendamisele läbirääkimistega, mitte töövaidluskomisjonis, arvab tööandjate keskliit. “See ei puuduta töövaidlusi ja neid otsuseid, kus detailide väljaselgitamiseks ja sanktsioonide suuruse määramiseks vajavad pooled vahekohtunikku. Samas vähendab see töötajate ehku peale tehtud avaldusi, mille eesmärk on saada ebaõiglane kompensatsioon,” märkis Kuznetski.

 

Kommentaar

Vaidlusi ikka juhtub

Aleksandr Okunev, Tammuru Puidu juhatajaJumal tänatud, mul ei ole olnud vajadust töövaidluskomisjoni minna. Alati on õnnestunud kõik heaga lahendada. Kuigi juhtub ka rikkumisi ja vaidlusi. Näiteks kui varem meil esines vargusi, siis pärast videokaamerate paigaldust need lakkasid.Töödistsipliini rikutakse vähe. Mõnikord liialdatakse alkoholiga. Kuid miskipärast juhtub seda väga headel töölistel, keda me peame hoidma. Karistame neid rahaga, jättes nädalaks tööta.

Hetkel kuum