Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tormakad euronormid toovad kiire hinnatõusu

    Eilne Äripäev kirjutas, et lähiaastatel kallineb kaupade ja reisijate vedu merel, sest laevafirmad on sunnitud 2015. aastal jõustuva Euroopa Liidu direktiivi tõttu vähendama väävli hulka laevakütuses.

    Äripäev ei kahtle, et iseenesest on väävli ja teiste potentsiaalselt toksiliste ainete kasutuse piiramine keskkonnakaitse seisukohast mõistlik. Küll aga kahtleme normide rakendamise tormakuses, mis piltlikult sunnib peale evolutsiooni asemel revolutsioonilisi muutusi. Sunnib kiiretele ja üheaegsetele investeeringutele, mis võimendavad niigi sisse programmeeritud hinnatõusu. Tõsi, teema on olnud üleval tegelikult ligi neli aastat, aga liigset kiirustamist möönab ka keskkonnaministeerium.
    Oma kommentaaris tõdes ministeerium, et on skeptiline, kas neid rangemaid nõudeid on võimalik nii kiiresti rakendada, ning tegi seetõttu ettepaneku jõustada need 2020. aastal.
    Muudatuse mõju väljendub esialgu kõige selgemalt hinnatõusus. Hinnanguliselt kallinevad kauba- ja reisijavedu 25–50%. Üheks tõukejõuks on kindlasti kütuse prognoosimatu hinnatõus, sest kui jätta esialgu suuremahulised ümberehitused tegemata ja minna üle diislikütusele, tõuseb järsult nõudlus selle kütuseliigi järele, mis omakorda tõstab hinda.
    Teise lahendusena on pakutud gaasipesu- ehk scrubber-süsteeme või veeldatud maagaasi ehk LNG kasutamist kütusena. Laevnike hinnangul nõuavad need investeeringuid ja ümberehitust, millega ei ole võimalik 2015. aastaks valmis saada. Veelgi enam, järsk üleminek võib omakorda mõjutada ümberehituse hinda, mis praegu võiks olla ligi kolmandik laeva maksumusest. Kui kõik laevaomanikud peavad muudatusi tegema korraga, tõuseb järsult nõudlus, kuna direktiiv puudutab ligikaudu 10 000 laeva.
    Praegu pole valmis ka LNG terminale, kus laevu võiks tankida.
    Aga ümberehitus tõstaks hinda ka teistel põhjustel. Näiteks kaotaks LNG-le ümberehitatud laev 10–15% kiirusest. Lisaks võtavad tekile paigutatud gaasitankid ruumi, nii et laev kaotab suure osa lastiruumist. Eesti Laevaomanike Liidu tegevjuhi Enn Kreemi hinnangul isegi ligi 350 tonni ehk 10 veokit.
    Oluline on, et laevnikud ei vastandu muudatustele, vaid pakuvad välja oma lahendused. Esiteks, uute reeglite rakendamine ­ainult uutele ehitatavatele laevadele koos riigi suunatud keskkonnatoetusega, nagu on tehtud Soomes. Olemasolevatele laevadele tuleks kehtestada 0,5protsendise väävlisisaldusega kütuse kasutamise nõue alates 2015. aastast ning viia 0,1protsendise väävlisisaldusega kütuse kasutamise tähtaeg esimesele perioodilisele dokkimisele pärast 2015. aasta algust.
    Keskkonnaministeerium tõstab aga käed. Euroopa Liit olevat nüüdseks teinud teistsuguse otsuse ja Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis välja töötatud rahvusvahelised nõuded õigusruumi üle võtnud. Eesti ei saa direktiivi jõustumist kuidagi edasi lükata, seda ei saa teha ka ükski teine riik.
    Miks aga ettevõtjate huvid jäid tagaplaanile, jääb vastuseta. Euroopa laevaomanike viimane võimalus karmide reeglite tähtaega edasi lükata on üritada teha muudatusi Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsiooni Marpol, mis reguleerib keskkonnakaitset merel ning millel põhineb Euroopa Liidu direktiiv.
    Küsimust tõsta plaaniv Prantsusmaa vajab aga toetust, teiste hulgas ka Eesti toetust.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Rahagurude välimääraja: keda usaldada? Vaata suurest tabelist, kes mis hinnaga nõu jagab!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Parim noor juht: juhtimises on nagu spordis, hea kultuuriga meeskonnad on edukamad
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Eesti meediaettevõtted asutasid kollektiivse esindamise organisatsiooni
Delfi Meedia, Postimees Grupp, Õhtuleht Kirjastus ja Äripäev sõlmisid lepingu uudismeedia väljaandjate kollektiivse esindamise organisatsiooni Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing asutamiseks.
Delfi Meedia, Postimees Grupp, Õhtuleht Kirjastus ja Äripäev sõlmisid lepingu uudismeedia väljaandjate kollektiivse esindamise organisatsiooni Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing asutamiseks.
“Ärge kastke nii palju!“ Veekriisi leevendama pidanud seadus osutus hambutuks
Uus kord, mis lubanuks tavaelanikult küsida vee eest vähem ja sadu kuupmeetreid elupuudele uhavalt majaomanikult jälle rohkem, ei hakanud kunagi tööle. Tulemused on varsti käes. Jaanipäevale traditsiooniliselt vihma saatel lähenev aeg laseb kergesti unustada, kui soe ja kuiv oli tänavune kevad: enam kui saja aasta kõige soojem, kõige soojema maikuu lõpuga.
Uus kord, mis lubanuks tavaelanikult küsida vee eest vähem ja sadu kuupmeetreid elupuudele uhavalt majaomanikult jälle rohkem, ei hakanud kunagi tööle. Tulemused on varsti käes. Jaanipäevale traditsiooniliselt vihma saatel lähenev aeg laseb kergesti unustada, kui soe ja kuiv oli tänavune kevad: enam kui saja aasta kõige soojem, kõige soojema maikuu lõpuga.