- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,22%6 211,68
- DOW 30−0,1%44 451,62
- Nasdaq 0,81%20 366,65
- FTSE 100−0,09%8 777,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,79
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,22%6 211,68
- DOW 30−0,1%44 451,62
- Nasdaq 0,81%20 366,65
- FTSE 100−0,09%8 777,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,79
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tormakad euronormid toovad kiire hinnatõusu
Eilne Äripäev kirjutas, et lähiaastatel kallineb kaupade ja reisijate vedu merel, sest laevafirmad on sunnitud 2015. aastal jõustuva Euroopa Liidu direktiivi tõttu vähendama väävli hulka laevakütuses.
Äripäev ei kahtle, et iseenesest on väävli ja teiste potentsiaalselt toksiliste ainete kasutuse piiramine keskkonnakaitse seisukohast mõistlik. Küll aga kahtleme normide rakendamise tormakuses, mis piltlikult sunnib peale evolutsiooni asemel revolutsioonilisi muutusi. Sunnib kiiretele ja üheaegsetele investeeringutele, mis võimendavad niigi sisse programmeeritud hinnatõusu. Tõsi, teema on olnud üleval tegelikult ligi neli aastat, aga liigset kiirustamist möönab ka keskkonnaministeerium.
Oma kommentaaris tõdes ministeerium, et on skeptiline, kas neid rangemaid nõudeid on võimalik nii kiiresti rakendada, ning tegi seetõttu ettepaneku jõustada need 2020. aastal.
Muudatuse mõju väljendub esialgu kõige selgemalt hinnatõusus. Hinnanguliselt kallinevad kauba- ja reisijavedu 25–50%. Üheks tõukejõuks on kindlasti kütuse prognoosimatu hinnatõus, sest kui jätta esialgu suuremahulised ümberehitused tegemata ja minna üle diislikütusele, tõuseb järsult nõudlus selle kütuseliigi järele, mis omakorda tõstab hinda.
Teise lahendusena on pakutud gaasipesu- ehk scrubber-süsteeme või veeldatud maagaasi ehk LNG kasutamist kütusena. Laevnike hinnangul nõuavad need investeeringuid ja ümberehitust, millega ei ole võimalik 2015. aastaks valmis saada. Veelgi enam, järsk üleminek võib omakorda mõjutada ümberehituse hinda, mis praegu võiks olla ligi kolmandik laeva maksumusest. Kui kõik laevaomanikud peavad muudatusi tegema korraga, tõuseb järsult nõudlus, kuna direktiiv puudutab ligikaudu 10 000 laeva.
Praegu pole valmis ka LNG terminale, kus laevu võiks tankida.
Aga ümberehitus tõstaks hinda ka teistel põhjustel. Näiteks kaotaks LNG-le ümberehitatud laev 10–15% kiirusest. Lisaks võtavad tekile paigutatud gaasitankid ruumi, nii et laev kaotab suure osa lastiruumist. Eesti Laevaomanike Liidu tegevjuhi Enn Kreemi hinnangul isegi ligi 350 tonni ehk 10 veokit.
Oluline on, et laevnikud ei vastandu muudatustele, vaid pakuvad välja oma lahendused. Esiteks, uute reeglite rakendamine ainult uutele ehitatavatele laevadele koos riigi suunatud keskkonnatoetusega, nagu on tehtud Soomes. Olemasolevatele laevadele tuleks kehtestada 0,5protsendise väävlisisaldusega kütuse kasutamise nõue alates 2015. aastast ning viia 0,1protsendise väävlisisaldusega kütuse kasutamise tähtaeg esimesele perioodilisele dokkimisele pärast 2015. aasta algust.
Keskkonnaministeerium tõstab aga käed. Euroopa Liit olevat nüüdseks teinud teistsuguse otsuse ja Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis välja töötatud rahvusvahelised nõuded õigusruumi üle võtnud. Eesti ei saa direktiivi jõustumist kuidagi edasi lükata, seda ei saa teha ka ükski teine riik.
Miks aga ettevõtjate huvid jäid tagaplaanile, jääb vastuseta. Euroopa laevaomanike viimane võimalus karmide reeglite tähtaega edasi lükata on üritada teha muudatusi Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsiooni Marpol, mis reguleerib keskkonnakaitset merel ning millel põhineb Euroopa Liidu direktiiv.
Küsimust tõsta plaaniv Prantsusmaa vajab aga toetust, teiste hulgas ka Eesti toetust.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele