Aprangat börsilt ära viimine ei ähvarda

Uurisime, kui tõenäoline see on ja kas on oodata aktsiate väljaostupakkumist. Pigem ei ole praegu karta, et Baltimaade suurima rõivajaekaupmehe ja ka Eesti investorite seas populaarse Apranga aktsia viidaks börsilt ära, vähemalt mitte lähiajal. Tegemist oli pigem tugeva kriitikaga Vilniuse börsi aadressil, mis ei paista just silma aktiivsusega, et olla investoritele atraktiivsem ning et ettevõttel oleks mõistlik olla börsil.

Apranga suuromanik Darius Mockus ütles, et ettevõte ei ole börsiga rahul. Börsil oleku plussid peaksid üles kaaluma kohustusi (börsinõuded).  See ei olnud esimene kord, kus 1990. aastal börsi juhatuse esimehe ülesannetes olnud Mockus on avaldanud arvamust, et ta näeb Apranga börsil olekul on rohkem miinuseid kui plusse.

Nii Aprangale kui ka teistele börsil olevatele ettevõtetele ja nende juhatuse liikmetele ehk insaideritele on liiga palju nõudeid. Mingit tegeliku kasu börsil olekust ei ole, kuna likviidsus on börsil väike. Iseäranis ei meeldi Mockusele siseringi liikmete aktsiatehinguteks kehtestatud keeluperiood. Talle valmistab meelehärmi ka see, et ettevõtted ei tule börsile ja pigem viivad paljud ettevõtted aktsiad börsilt ära.

Darius Mockus, kes kontrollib ettevõtete kaudu üle 60 protsendi Aprangast, on ostnud alates 29. augustist 29. septembrini umbes 350 000 ­euro eest Apranga aktsiaid. Sealhulgas osteti 200 000 euro eest aktsiaid East Capitalilt.

“Kuna ettevõte on võlavaba ega vaja välist raha ka laienemiseks lühikeses või keskmises ajaperspektiivis, on aja jooksul järk-järgult üha tõenäolisem, et ta teeb millalgi ettepaneku aktsiate börsilt minema viimiseks,” ütles Finasta analüütik Tadas Povilauskas. “Mina ei usu, et see niipea juhtub.

Praegu on vabades kätes (mitte-tuumikinvestori käes) 38 protsenti aktsiatest ja see ärritaks tõsiselt väga arvukalt praegusi Apranga aktsionäre, sealhulgas ka East Capitali.”

Preemia maksmiseks ei ole raha. Ka SEB Enskilda ei pea tõenäoliseks, et Apranga aktsionäridele tehtaks väljaostupakkumine.

“Meie arvates on praegu väljaostupakkumise tõenäosus väike,” ütles SEB Enskilda analüütik Pavel Lupandin. “Et nõukogu esimees sellest avalikult rääkis, on tõenäosust suurendanud, kuid see on ikkagi väike.“

“Esiteks ei ole aktsia enam odav võrreldes üleilmse võrdlusgrupiga P/E ja EV/EBITDA suhtarvude näitel. Teiseks sooviksid investorid mõistlikku preemiat, et väljaostupakkumine oleks neile otstarbekas – me kahtleme, kas ettevõte suudab maksta preemiat,” ütles Lupandin. Tema soovitab aktsiat hoida 2,10eurose hinnasihiga. “Intervjuu paistab rohkem Apranga nõukogu esimehe ja börsi vahelise vaidlusena.“

Praegune 62protsendine osalus on liiga väike, et aktsionäride üldkoosolekul õnnestuks võtta vastu börsilt lahkumise otsus, kuna sellisel juhul on küllalt tõenäoline, et institutsionaalsed investorid moodustaksid selle vastu ühisrinde.

“Kuigi seaduse kohaselt võib teha väljaostmispakkumise aktsia kuue kuu keskmise hinnaga, peaks Mockus pakkuma sellest kõrgemat hinda, et pälvida väikeaktsionäride tähelepanu,” ütles Povilauskas. “Kindlasti võib ta teha pakkumise kuue kuu hinna baasilt, kuid see oleks kohutav olukord mõlemale poolele. Ma ei usu, et ta on valmis riskima oma reputatsiooniga.”

Ühe ettevõtte juba viis ära. Liikumiseks autojuhiga Maybachi kasutav Mockus viis börsilt minema alkoholitootja Stumbrasi aktsia kuue kuu keskmise hinna pealt, kuid see olukord oli teistsugune. Vabades kätes oli vähe aktsiaid ja nende seas peaaegu polnud institutsionaalseid investoreid.

“Apranga vabades kätes olevate aktsiate väärtus on umbes 43 miljonit eurot, mis on ka Mockuse jaoks liiga suur summa,” ütles ta. “Kokkuvõttes mina ei usu, et lähiajal Apranga börsilt minema viidaks, kuid Mockus andis väga hästi märku, et börs ei tee midagi, et meelitada börsile uusi ettevõtteid, ning nõuab praegustelt börsiettevõtetelt liiga palju.” Tema hinnasiht Apranga aktsiale on 2,29 eurot.

Leedu ajakiri Veidas, kes koostab Leedu rikaste edetabelit, peab Darius Mockust Leedu rikkuselt viiendaks inimeseks. Tema varandus on hinnatud 700 miljonile litile ehk 203 miljonile ­eurole. Eesti rikaste edetabelis pääseks sellega kolmandale kohale, kus on BLRT suuromanik Fjodor Berman 182,2 miljoni eurose varandusega.

Kriitika sobib ka Eesti kohta. Leian, et mõneski mõttes võib nõustuda Mockuse kriitikaga, mis käib kohati ka Tallinna börsi kohta. Siiski ei nõustu ma kriitikaga siseringi liikmete keeluperioodi kohta, mille eesmärk on pidurdada laiemast investorkonnast paremini informeeritud inimeste info omamise eelisseisundi ärakasutamist.

Olen pidanud Vilniuse börsi Tallinna omast aktiivsemaks, kuid näiteks septembris oli selle aktiivusus isegi varjusurmas Tallinna börsist väiksem. Kui septembris oli Tallinna börsi aktsiakäive 9,6 miljonit eurot, siis Vilnuses vaid 5,9 miljonit. Tehinguid tehti Tallinnas 3653, Vilniuses 3412. Ettevõtete turuväärtus oli Leedus kokku 2,9 miljardit eurot Eesti 1,5 miljardi vastu.

Kahjuks ei õnnestunud loo valmimise ajakssaada kommentaare ei Vilniuse börsilt ega Da­rius Mockuselt.