• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Petturite tuludele kullipilk ja karminad võtted

    Majanduskuriteod eesotsas maksupettustega on kurjategijaile justkui lahke võidufondiga lotopilet, kirjutab täna Äripäev kaaneloos. Isegi kui nad vahele jäävad ja süüdi mõistetakse, on karistus väljapetetud summade kõrval tihti mikroskoopiline.

    Viimasel kahel aastal on rahaliselt karistatud iga kolmandat maksukuriteos süüdimõistetut ja trellide taha on neist saadetud iga kümnes. Üle 70 protsendi kuritegelikku tulu jääb petturitelt konfiskeerimata.
    Äripäeva arvates peaks karistuste suurendamise asemel pöörama peatähelepanu kuriteo teel teenitud tulu võimalikult suures ulatuses tagasi saamisele. Maksukuritegude toimepanijate eesmärk on raha ning kui riik suudab neilt selle tagasi võtta, on sel ka kõige valusam mõju. Võimaliku vangistuse asemel kardavad valgekraelised kurjategijad märksa rohkem just majanduslikke tagajärgi.
    Karmimad võtted. Kuigi eelmisel aastal suurenes konfiskeeritud vara hulk võrreldes 2010. aastaga 1,8 korda, suudab riik siiski konfiskeerida vähem kui kolmandiku kuritegelikust tulust. Maksu- ja tolliamet on teinud ettepaneku, et raskemate maksukuritegude puhul tuleb rakendada vara laiendatud konfiskeerimist.
    Praegu peab uurija vara konfiskeerimiseks tõendama, et see on teenitud kuritegelikult. Laiendatud konfiskeerimisel on vastupidi – kurjategija peab veenvalt tõendama, et tema vara pole saadud ebaseaduslikul teel.
    Just laiendatud konfiskeerimine võimaldaks riigil tagasi saada tekitatud kahjust rohkem, kui on õnnestunud senises praktikas. Kirjeldatud ettepanek ootab arutamist ka karistusseadustiku muutmise eelnõus.
    Veel üks võimalus on ärikeeld, mida ei saa praegu rakendada maksukuritegude süüdlastele. Maksuameti soovi järgi võiks see tulevikus olla võimalik ka süsteemselt maksupettusega tegelevate isikute puhul.
    Süsteemsed rikkujad. Eestis on umbes tuhat inimest, kes järjepidevalt majanduskuritegusid toime panevad. Teiste valgekraeliste kurikaelte puhul on tegu pigem üksikjuhtumitega.
    Võib arvata, et parandamatute maksupetturite ja arvevabrikantidega seotud tehingud panevad maksuametis punase hoiatustule põlema. Ettevõtluses osalemise keelamine vähendab kindlasti majanduskuritegude hulka ning soovi sellest elatuda.
    Tõsi, teatud süütegude puhul on ettevõtluskeeldu praegugi kohaldatud, kuid alati jääb võimalus, et majandustegevust jätkatakse variisikuid ehk tankiste kasutades. Ja see kõrvaldab mõneks ajaks ka ohu, et karistatu nime mingis tehingus figureerimine maksuametis häiret annaks. Kuid ärikeeld neile süsteemsetele ärikurjategijatele tähendab, et nad peavad vanal viisil jätkamiseks leidma üha uusi tankiste, mis kindlasti nende tegevust raskendab.
    Lai kannatajate ring. Majanduskuritegu pole halb mitte ainult kahjukannatajale – riigile või äripartnerile. See rikub ka üldist konkurentsiolukorda, asetades kellegi ebaseaduslikult turul teistest paremasse olukorda. Olgu tal siis kas konkurentidest väiksemad kulud või suuremad tulud. Ühtlasi kannatab majanduskurjategija äripartnerite silmis ka riigi usaldusväärsus, kes sellist käitumist vähemalt sel hetkel lubab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.