IMF: Euroopa defitsiidi kärpimisega jännis

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 10. oktoober 2012 kell 9:17
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IMF: Euroopa defitsiidi kärpimisega jännis
Prantsusmaa, Hispaania ja mitmed teised euroala riigid ei suuda täita eelarvedefitsiidi vähendamise osas seatud eesmärke, näitab IMFi värske maailmamajanduse ülevaade, lisades omalt poolt õli tulle debatile, kas kärpeid tuleks sama rangelt jätkata või sihtmärke edasi nihutada.
Üle Euroopa Liidu on valitsused tõstnud makse ja kärpinud eelarvekulusid, et riigi rahandus korda saada. Osaliselt ka eelnenud kärpevoorust tingitud kidur kasv või lausa SKP langus on aga seatud sihtide saavutamise küsitavaks muutnud, kirjutab Wall Street Journal.
IMFi maailmamajanduse ülevaate järgi ei suuda Prantsusmaa valitsus tuleval aastal eelarvedefitsiiti kärpida 3%-le SKPst, vaid see jääb tänavuse 4,7% järel tuleval aastal 3,5%-le SKPst. Seda hoolimata valitsuse jõupingutustest eelarveaugud firmade ja rikaste kõrgema maksustamisega ära lappida.
Hispaania defitsiiti prognoosib IMF tuleval aastal 5,7% tasemel, mis ületab oluliselt sihina kokku lepitud 4,5% taseme. Viimane on niigi edasi nihutatud eesmärk, milleks Euroopa Komisjon ja euroala rahandusministrid nõusoleku andsid, sest riigi elanikkonnast on veerand juba tööta.
Itaalia eelarvedefitsiiti prognoosib IMF tuleval aastal 1,8% SKPst, mis on samuti nihutatud piirikivi. Läinud kuul tõstis Itaalia valitsus sihi 0,5%-lt 1,8%-le SKPst.
Sloveeniale, mille laenamiskulud on samuti valusalt kõrgeks läinud ning kus valitsus loodab eelarvedefitsiidi tuleval aastal kärpida 3%-le SKPst, prognoosib IMF puudujääki 4,4% ulatuses SKPst.
Täiendavad kärped õhutaksid veelgi sotsiaalseid pingeid.
Lähinädalatel kaalub liikmesriikide eelarvekavasid Euroopa Komisjon, et anda hinnang, kuivõrd need seatud sihtidest kinni peavad. Kui numbrid kokku ei anna, on valik – kas nõuda lisakärpeid või anda sihte järgi. Uute reeglite järgi on Euroopa Komisjonil voli euroala riike trahvida, kui võetud kohustused täitmata jäävad.
Ka Kreeka võlakoorem kasvab majanduse arvatust rängemas languses prognoositust kiiremini. Tänavu kasvab Kreeka võlakoorem IMFi prognoosi järgi 171%-le SKPst ja tuleval aastal 182%-le. Kevadprognoosis olid need näitajad vastavalt 153% ja 161% SKPst.
"Arvatust sügavam majandussurutis ja eelarvedefitsiidi vähendamiseks ette nähtud meetmete puudulik täitmine muudavad taas kord defitsiidi vähendamise osas seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamise raskeks," nentis IMF.
Iirimaa on samas oma eelarve-eesmärkidega graafikus.
Väljaspool euroala soovitab IMF muuhulgas Suurbritannial kärpekuuri ohjeldada, kui majanduskasv prognoositust oluliselt aeglasemaks kujuneb.
IMF juhib oma raportis tähelepanu, et kärbete negatiivset mõju majandusele on seni alahinnatud – vastavale uuringule viidates tõdeb IMF, et kärped on majanduskasvu pidurdanud arvatust enam. Kui varem eeldati, et eelarvedefitsiidi vähendamine ühe protsendipunkti võrra kärbib majanduskasvu ca 0,5 protsendipunkti võrra, siis tegelikkuses on mõju olnud pigem 0,9-1,7 protsendipunkti, viitavad IMFi ökonomistid Oliver Blanchard ja Daniel Leigh.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum