• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 11.10.12, 15:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

IMF: Kreeka vajab lisaaega

Rahvusvahelise Valuutafondi juht Christine Lagarde ütles Tokios IMFi aastakoosolekul, et  Kreeka vajab vajalike reformide läbiviimiseks ajapikendust.
Samuti tuleks kaaluda Kreeka võlgade täiendavat mahakandmist. "Vahel on parem, kui on rohkem aega," märkis Lagarde täna Tokios. "Sama toetasime me Portugali puhul, sama soovitasime me Hispaania puhul ja soovitame nüüd ka Kreeka puhul," vahendas teda agentuur Bloomberg.
IMFi ametnike viimaste nädalate sõnavõtud näivad kõnelevat sellest, et fond viivitab oma laenuosa väljamaksega, oodates esmalt Euroopa poliitikakujundajatelt Kreekale kas täiendavat laenuabi või võlgade mahakandmist. Vastasel juhul Kreeka IMFilt rohkem raha ei saa.
Lagarde'i sõnul ei aita Kreeka puhul üksi eelarvekärbetest ja struktuurireformidest. "Meil tuleb käsitelda ka riigi võlakoorma rahastamist," ütles ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kreeka valitsuse prognoosi järgi kasvab riigi võlakoorem tuleval aastal 179,3%-le SKPst, liikudes kaugemale 2020. aastaks seatud eesmärgist kärpida võlatase 120%-le SKPst.
Kreeka võimaliku uue võlakergenduse osas läheb IMFi seisukoht vastuollu Saksamaaga, mille rahandusminister hoiatas Tokios, et kui Kreekale abilaenu andnud riigid oma raha tagasi ei saa, pole kreeklastel enam lisaabi lootust.
Wolfgang Schäuble kinnitusel on pea kõikides ELi liikmesriikides reeglid, mis ei luba garantiisid väljastada ilma mingi kindluseta, et see raha tagasi saadakse. Kui Kreeka avaliku sektori kreeditoridel tuleb kahju kanda, siis "hävitab see eeldused lisagarantiideks või uuteks väljamakseteks," ütles Schäuble.
Läinud nädalal välistas ka Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi selle, et keskpank Kreeka võlakirjadelt kahju kannaks. Sellega rahastataks valitsuse võlga, mida keskpank teha ei või.
Surve Kreeka laenuandjatele aga kasvab. Septembri lõpus kirjutas ka maailma suurima võlakirjafondi juht Mohamed El-Erian ajalehes Financial Times, et euroala riikidel tuleks kaaluda võlakergenduse plusse ja miinuseid. Mida kauem viivitada, seda kulumakamaks võib asjade käik lõppkokkuvõttes minna.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele