Rahulolematus Reformiga on jõudmas keemispunkti

Äripäeva hinnangul on rahulolematus Reformierakonna dirigeeritava valitsusega haaramas järjest erinevamaid ühiskonnagruppe: arstidest-õpetajatest ettevõtjateni.  Seitse suurettevõtjat väitsid läinud nädalal poliitikutele saadetud pöördumises, et valitsus on tekitanud tõsist kahju Eesti ettevõtluskeskkonnale, investeerimiskliimale ja rahvusvahelisele konkurentsivõimele.

Ettevõtjad pettunud. Muidugi on kerge väita, et konkreetsete ettevõtjate avalduse taga seisavad pelgalt ärihuvid, peamiselt idasuunalised, kuid vähemalt osaliselt on etteheited ­õigustatud. Meresõiduohutuse seadus, mis karika täitis, ei ole ehk tõesti teema, mis kõiki ettevõtjaid lähedalt puudutab. Küll on aga täiesti põhimõttelised, laiapõhjalised ja asjakohased teised kaks nõudmist: maksude ja tasude muutmise analüüsimine enne nende seadustamist ning dialoogi taastamine valitsuse ja ettevõtjate vahel. Käibemaksu suurendamine lühikese etteteamisega, piisavalt selgitamata aktsiisitõusud ning tülliminek tööandjatega töötukassa ja haigekassa eelarve pärast on vaid üksikud lähiminevikus tööandjale peavalu valmistanud näited. Ettevõtjate laienevat pettumust Reformierakonnas tõendab kaudselt ka äsjane rahastamisskandaal, mida ei oleks ju saanud puhkedagi, kui partei toetamine oma nime all oleks au-, mitte häbiasi.

Prokuratuuri äsjane otsus lõpetada Reformierakonna rahastamise kriminaalasi on tekitanud ühiskonnas laiemalt skisofreenilise „kuul pähe“-olukorra, mida Ahto Lobjakas on kirjeldanud kui osa poliitikute kolimist teise dimensiooni, Kuu peale. Lõpetamise materjalid ei näita nimelt sugugi, et õhku heidetud kahtluste alusetust oleks tõendatud, nagu ühises avalduses väitsid minister Michal ja Kalev Lillo. Tõendatud on vaid see, et tõendatud ei ole midagi, st üks asjaosalistest pooltest valetab. Elada teadmisega, et valetada võivad need, kes juhivad riiki, on valus. Marju Lauristini sõnadega: olukord on nagu enne Prantsuse revolutsiooni, kus ärksa vaimuga inimesed tunnevad, et neid valitsevad mitteärksad. ­ACTA-vastased meeleavaldused näitasid, et ärksad on võimelised ka tänavale tulema, kui valitsuse arrogantsus teatud piiri ületab.

Ansip distantseerunud. Tänavu märtsis streikisid õpetajad, ettevõtmine leidis ühiskonnas laia toetust ja poolehoidu. Kolm nädalat on kestnud arstide streik, millele lahendust ei paista. Arstide ettevõtmist toetamata märkame, et Reformierakonna juhist peaminister on end toimuvast täiesti distantseerinud, ehkki seoses streigiga turmtule alla sattunud ministeeriumi juhib tema parteikaaslane. Ansipi ainsaks nähtavaks panuseks streigi käigu mõjutamisel on haiglatöötajate palgatulude avalikustamise uuringu tellimine, mis suurendas sotsiaalset viha arstide vastu ning tekitas infoga manipuleerimise küsimuse.

Reformierakonna valitsemise viimased aastad tõendavad, et mõnda aega on valitsusel võimalik ühepoolselt teemasid valida. Lõputult mitte.