• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahulolematus Reformiga on jõudmas keemispunkti

    Mina olen alati nõus rääkima, aga ma valin ise teemad ka, millest ma räägin, ütles Reformierakonnale lähedaseks peetud suurärimees Neinar Seli hiljaegu Äripäeva kommentaaripalve peale. See võtab tabavalt kokku ka Reformierakonna suhtumise suhtlemisse avalikkusega.

    Äripäeva hinnangul on rahulolematus Reformierakonna dirigeeritava valitsusega haaramas järjest erinevamaid ühiskonnagruppe: arstidest-õpetajatest ettevõtjateni.  Seitse suurettevõtjat väitsid läinud nädalal poliitikutele saadetud pöördumises, et valitsus on tekitanud tõsist kahju Eesti ettevõtluskeskkonnale, investeerimiskliimale ja rahvusvahelisele konkurentsivõimele.
    Ettevõtjad pettunud. Muidugi on kerge väita, et konkreetsete ettevõtjate avalduse taga seisavad pelgalt ärihuvid, peamiselt idasuunalised, kuid vähemalt osaliselt on etteheited ­õigustatud. Meresõiduohutuse seadus, mis karika täitis, ei ole ehk tõesti teema, mis kõiki ettevõtjaid lähedalt puudutab. Küll on aga täiesti põhimõttelised, laiapõhjalised ja asjakohased teised kaks nõudmist: maksude ja tasude muutmise analüüsimine enne nende seadustamist ning dialoogi taastamine valitsuse ja ettevõtjate vahel. Käibemaksu suurendamine lühikese etteteamisega, piisavalt selgitamata aktsiisitõusud ning tülliminek tööandjatega töötukassa ja haigekassa eelarve pärast on vaid üksikud lähiminevikus tööandjale peavalu valmistanud näited. Ettevõtjate laienevat pettumust Reformierakonnas tõendab kaudselt ka äsjane rahastamisskandaal, mida ei oleks ju saanud puhkedagi, kui partei toetamine oma nime all oleks au-, mitte häbiasi.
    Prokuratuuri äsjane otsus lõpetada Reformierakonna rahastamise kriminaalasi on tekitanud ühiskonnas laiemalt skisofreenilise „kuul pähe“-olukorra, mida Ahto Lobjakas on kirjeldanud kui osa poliitikute kolimist teise dimensiooni, Kuu peale. Lõpetamise materjalid ei näita nimelt sugugi, et õhku heidetud kahtluste alusetust oleks tõendatud, nagu ühises avalduses väitsid minister Michal ja Kalev Lillo. Tõendatud on vaid see, et tõendatud ei ole midagi, st üks asjaosalistest pooltest valetab. Elada teadmisega, et valetada võivad need, kes juhivad riiki, on valus. Marju Lauristini sõnadega: olukord on nagu enne Prantsuse revolutsiooni, kus ärksa vaimuga inimesed tunnevad, et neid valitsevad mitteärksad. ­ACTA-vastased meeleavaldused näitasid, et ärksad on võimelised ka tänavale tulema, kui valitsuse arrogantsus teatud piiri ületab.
    Ansip distantseerunud. Tänavu märtsis streikisid õpetajad, ettevõtmine leidis ühiskonnas laia toetust ja poolehoidu. Kolm nädalat on kestnud arstide streik, millele lahendust ei paista. Arstide ettevõtmist toetamata märkame, et Reformierakonna juhist peaminister on end toimuvast täiesti distantseerinud, ehkki seoses streigiga turmtule alla sattunud ministeeriumi juhib tema parteikaaslane. Ansipi ainsaks nähtavaks panuseks streigi käigu mõjutamisel on haiglatöötajate palgatulude avalikustamise uuringu tellimine, mis suurendas sotsiaalset viha arstide vastu ning tekitas infoga manipuleerimise küsimuse.
    Reformierakonna valitsemise viimased aastad tõendavad, et mõnda aega on valitsusel võimalik ühepoolselt teemasid valida. Lõputult mitte.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Börs: USA aktsiaturud lõpetasid nädala väikse tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid nädala viimase päeva väikse tõusuga, vaatamata sellele, et Euroopa turud olid Evergrandega seotud mure tõttu järsult odavnemas, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid nädala viimase päeva väikse tõusuga, vaatamata sellele, et Euroopa turud olid Evergrandega seotud mure tõttu järsult odavnemas, vahendab Reuters.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.