Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestis puudub korralik teadmistepõhine ettevõtlus

    Õpetajate palgad on madalad, tuletõrjujatel on keeruline kuu lõpus ots otsaga kokku tulla, arstid lähevad naaberriikidesse tööle ja ega suuremal osal teadlastelgi otseselt lihtne ei ole. Pidevalt üles kuumenevale teemale üritatakse lahendusi leida, aga riigi rahakott on kokkuvõttes täpselt nii suur, kui on ettevõtjate makstavad maksud.

    Miks ettevõtjad ei maksa piisavalt makse? Vastus on lihtne – Eestil puudub korralik teadmistepõhine ja ekspordile suunatud ettevõtlus. Lahendus seevastu on teoreetiliselt lihtne – rohkem kõrge lisandväärtusega ettevõtlust. Praktikas tähendab see ülikooli, riigi ja ettevõtjate kvaliteetset koostööd. Näiteid teistest riikidest jagub küllalt, aga edukate süsteemide üks ühele kopeerimine pole senimaani ühelegi riigile kasu toonud. Iga maa on erinev ning lahendused tuleb n-ö rätsepa kombel ise valmis õmmelda.
    Iga fraki õmbluseks vajaminev riidelapp (erinevad ministeeriumid, instituudid, ettevõtjad) on aga oma huvidega ning nende sobitamine seetõttu keeruline. Erinevate valdkondade käekäigu kirjeldamiseks on mõistlik uurida erinevate valdkondade andekate tudengite väljavaateid tööjõuturul. Üldplaanis mittehumanitaaralade lõpetajad töötuks ei jää, aga erialase ja huvitava töö leidmisel on tegevusalade kaupa erinevused päris suured.
    Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia suunal ei ole küsimusi tõenäoliselt kellelgi, sest tööjõupuudus selgitab hästi valdkonna edukust ning sellel suunal on põhiküsimus lisandväärtuse redelil vaid ülespoole ronimises. Mehaanika, loodusteaduste, keemia- ja materjaliteaduste ja energeetika valdkonnas asi päris nii lihtne ei ole. Üliandekaid mehaanikainsenere on palju, aga tudengipõlvest kaugemale vaadates on tavapäraselt noortel kaks valikut, kas Nõmmel õlut juua või minna Saksamaale erialasele tööle.
    Biotehnoloogia valdkonnas on mõned edukad ettevõtted, aga suurem osa neist tegutseb veel euroraha abil, püüab alles jätkusuutlikkust tekitada. Siingi leidub suur hulk andekaid inimesi, kellel on raske leida Eestis valdkondlikku ja tasuvat tööd. Keemia- ja materjaliteaduste valdkonnas asub suurem osa arendusettevõtetest Tallinnast ja Tartust kaugel, kahjuks vähe eelistatud piirkondades ja seetõttu on siingi puudus teadmistepõhistest töökohtadest. Energeetikas on töökohti rohkelt, aga sisulist tehnoloogiate arendamist vajavaid ettevõtteid vähe.
    Mida peaks noored ette võtma? Tööd peab tegema ja seega valitakse erialaga vähem seotud töökoht. Samas otsib ja ootab suur osa arenenud maailma ettevõtetest andekaid noori. Indiviidi seisukohast on välismaale minek ju põnev ja tasuv võimalus, aga kuna tehnoloogiaarendaja jaoks on teadmistepõhine majandus kriitilise tähtsusega, on iga spetsialisti lahkumine Eestile see järjekordne kaotus. Kogu õppesse suunatud energia saab alakasutuse või võidab sellest hoopiski mõni riik, kes oskab neid andekaid inimesi enda kasuks tööle panna.
    Teadmistepõhise ettevõtlusega riigiks saamise soov on erinevates dokumentides eesmärgiks juba üle kümnendi, aga endi ümber ringi vaadates ei ole seda näha. Olulisemad tegevused peavad tulema riigi ja akadeemia poolt, sest paljudes valdkondades on teadmistepõhiseid ettevõtteid vähem kui ühel käel sõrmi. Üle jääb üritada olemasolevaid ettevõtteid väärtusahelas ülespoole aidata või uusi luua. Teadmistepõhised ettevõtted saavad kõige efektiivsemalt tekkida rakendusliku tippteaduse ja kasvavate turgude ristumiskohas. Usutakse, et aastaks 2020 kasvavad näiteks keskkonna- ja tervisetehnoloogiate turuosad kahekordseks, sest mõlemad valdkonnad on pungil praktilistest süvateaduslikest probleemidest. Teaduse äriks tegemine on suur kunst ja hõlmab olulisi finantsriske, aga siin on oluline riigi valmisolek aidata kaasa uute alustavate teadmistepõhiste ettevõtete edule, sest vastasel juhul kingime teadussaavutused tasuta võimekamatele riikidele. Teadusest välja kasvanud ettevõtted oleks ideaalseks partneriks nii ülikoolidele üldiselt kui ka igale teadlasele personaalselt.
    Kui ettevõtete ja teadusgruppide uurimistööd ja arendused oleksid oluliste puutepunktidega, oleks see hea pinnas koostöö tegemiseks. Teadmistepõhiste ettevõtete teke annaks teadlastele ka olulise paindlikkuse karjääris. Eestil tervikuna on valmisolek ja huvi teadmistepõhise ettevõtluse suunas liikuda. Protsessi kiirendamiseks peavad tulevase fraki õmblemiseks vajaminevad osad üritama rohkem üksteist kuulata ning vajadusel ennast muutma või leidma kompromisse.
  • Hetkel kuum
Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
USA indeksid näitasid sel nädalal häid tulemusi
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Operaili ostjaks pakutakse Soome äri ostjat
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Alexela emafirma ostab Vene miljardärile kuulunud Läti vedelgaasi müüja “Ei saa öelda, et läbirääkimised oleks väga lihtsad olnud”
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.