Sport töötajale soodsaks?

Üllatuslikult toetas rahanduskomisjon eelnõu ning see jõuab novembri alguses täiskogu ette esimesele lugemisele. Eelnõu vabastab erisoodustusmaksu alt 400 euro ulatuses aastas tööandja poolt töötaja sportimiseks tehtud kulutusi.

Ligi sõnul lõhutakse eelnõuga maksusüsteem, sest maksuraha soovitakse kasutada maksevõimeliste heaks ja sotsiaalkulude arvel. “Tegu oleks maksuvaba palgaga ning selle hind oleks kümned miljonid eurod. Palju soodsam kui maksta palka, oleks siis kinni maksta harrastusi, mida endale saavad lubada siiski pigem hästikindlustatud, ent mille seos tervisega on tihti  udune või olematu,” märkis Ligi.

“Tervisejooksjad, suusatajad, matkajad või kepikõndijad ei saaks midagi, neile radade rajamise võime jääks hoopis vähemaks. Midagi ei saaks pensionärid, lapsed, tudengid, töötud. Vastupidi, neid toetada saaks vähem, sest sotsiaal- ja tulumaks kuivaks vähemaks. See-eest hakkaks riik nuputama, kas talle esitatavad miljonid arved on kuidagi reaalsed ning mida teha kurni, aroomiteraapia, langevarjuspordi, jõusaali ja palju muuga, kas emotsioon on piisaval määral ka tervis ja kuhu tõmmata piir. Kosmeetika igatahes sobib järjekorda,” selgitas Ligi emotsionaalselt.

Rahanduskomisjoni esimees, IRLi liige Sven Sester ütles, et on teadlik rahandusministeeriumi seisukohast ning on olemas ka kirjalik valitsuse otsus, mis ei toeta eelnõu.

Sester möönis, et sellises formaadis nagu seaduseelnõu praegu on, ta kindlasti seaduseks muutuda ei saa, eelnõus on palju puudujääke, ent komisjonis antud toetus annab võimaluse eelnõuga tulevikus töötada. “Kas see kunagi jõuab seaduseks või mitte, seda näitab aeg, vähemalt annab ta meile aluse sellega edasi töötada,” ütles Sester.

Sotsid eelnõu ei unusta. Rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor rääkis, et tema arvates on imelik nimetada seda erisoodustuseks, kui tööandjad oma töötaja tervisesse panustavad. Ta selgitas, et tegelikult on see täiendav raha, mis tervishoidu tuleb, mis oleks kasulik tervishoiule, inimesele, ettevõtjale. “Meie jaoks on põhiline, et inimesed oleksid tervemad. Koalitsioon võib kindel olla, et ega me seda ei unusta, et meil selline eelnõu menetluses on,” kinnitab ta.

“Reformierakonna selline ideoloogiline lähenemine, et maksuseadused peavad hästi lihtsad olema, alati ei tööta. Kui me räägime investeerimisest inimestesse, siis võib teinekord teha ka mõnda seadust keerukamaks, ei ole selles midagi hullu, kuna see kasu, mis sealt tuleb,  on palju suurem.  Nende vaidluste juures on alati kõige inetum, et kellelgi on ettekujutus, et siis hakatakse töötajatele palka maksma ujulatundides ja ketsides, ja mina püüan siis neile selgeks teha, et kui palgasaajal on vaja lapsele süüa anda, siis ta neid ketse makaronide kõrvale ei pane,” ütles Nestor.

Töötajate  tervis oluline. Eesti Posti avalike suhete juht Inge Suder ütles, et võimaluste piires toetab ettevõte sportlikke ja tervislikke eluviise olenemata erisoodustusmaksust. Eesti Postil on aktiivne spordiklubi üle 300 liikmega. “Sport kasvatab mitte ainult muskleid ja tugevdab tervist, vaid arendab ka isiksust, näiteks distsipliinitunnet ,” lisas ta.

Swedbanki personalidivisjoni direktor Signe Kaurson ütles, et tööandjana nad kahtlemata tervitavad kõiki meetmeid, millega riik panustab terviseedendamisse. “Tervise teema olulisus aina kasvab, arvestades demograafilist olukorda ja selget vajadust hoida inimesi tööjõuturul üha kauem. Tööjõudu napib, mistõttu ei ole kahtlust, et tööandjad on aina enam motiveeritud investeerima tervislikku töökeskkonda ja töötajate tervise edendamisse,” ütles ta.

Rahandusministri sõnul on tervishoiu võtmeküsimus hoida solidaarsust ja valida  hoolega, mida riiklikult toetada. “Suured tarbijad on just mittetöötajad. Kõiksugu alternatiivsed suunad ja meelelahutused ei tohiks seda valikut ahendada, need on olemuslikult isiklikud eelistused. Ma tean, see jutt ei meeldi jõukatele, aga nii on ausam ja kokkuvõttes tuleb maksta vähem,” märkis Ligi.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu jõuab riigikogu päevakorda novembris.

Erisoodustusmaksu kaotamine aitaks firmade spordiklubidel jalgadele tõusta

Raivo Sormunen, Äripäeva spordiklubi presidentTöötajate heaolusse investeerivate ettevõtjate jaoks oleks tulumaksuseaduse muudatus, mis motiveerib töötajaid tervisesporti tegema, väga tervitatav. Terve inimene on produktiivsem ja väiksemaks koormaks niigi rahanäljas tervishoiusüsteemile.Erisoodustusmaksu osaline kaotamine annaks Eesti firmaspordi arengule praegusega võrreldes olulise tõuke juurde. Sisuliselt aitaks tulumaksuseaduse muudatus firmade spordiklubide kasinaid eelarveid 68,5 protsendi võrra kergitada. Äripäeva spordiklubile annaks see aastas juurde 6000–7000 eurot.Arvestades, et praegu kogub riik tervisesporti edendavatelt firmadelt aastas umbes kahe-kolme miljoni euro eest erisoodustusmaksu (ehk 0,05% riigi maksutuludest), võiks riigikogu üllast ideed vähemalt tõsiselt kaaluda.Kindlasti peaks tulumaksuseaduses olema selgelt lahti kirjutatud, milliseid spordialasid ja üritusi maksust vabastada ja milliseid mitte. Ma arvan, et seaduseloojad saaks väga hea vastuse mis tahes suuremalt spordiklubilt.Võin omalt poolt anda kiiret nõu viis aastat tegutsenud Äripäeva spordiklubi põhjal. Ma arvan, et 90% meie spordikuludest võtavad personaalsed treeningud (aeroobika, ujumine, jõusaal, sulgpall, jooga) ning osalemine suurtel tuntud spordiüritustel (nt SEB ja Kõrvemaa nelikürituste sari). Kindlasti sobivad siia alla ka meeskondlikud pallimängud, mida Äripäeva spordiklubi on aegade jooksul toetanud.Medalil on veel teine külg. Mida rohkem hakatakse toetama terviseporti, seda paremaks muutuvad ka sportimistingimused, kuna ettevõtjatel/riigil endal tekib soov investeerida rohkem spordirajatistesse.

Eelnõu loob uue maksuerandi

Sotside algatatud eelnõuga nähakse ette erand, mille järgi ei loeta erisoodustuseks töötajate tervisespordi kulude hüvitamist ning kulutusi haiguste ennetamiseks rakendatavatele tervishoiuteenustele ja ravile 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas.Eelnõuga täiendatakse erisoodustuse deklareerimise korda. Tavaliselt erisoodustusi ei isikustata, maksud deklareeritakse koondsummana. Antud juhul on isikustamine vajalik, sest maksuvaba piirmäär nähakse ette töötaja kohta, vältimaks olukorda, kus mõni töötaja ei saa mingit soodustust ja teine saab seda mitmekordse piirmäära ulatuses.Teine erisus on piirmäära kehtestamine kalendriaasta kohta, tavaliselt on erisoodustuste puhul maksustamisperiood kalendrikuu. Aastapõhine maksustamine võimaldab kulusid paindlikumalt hüvitada.