Sport töötajale soodsaks?

Üllatuslikult toetas rahanduskomisjon eelnõu ning see jõuab novembri alguses täiskogu ette esimesele lugemisele. Eelnõu vabastab erisoodustusmaksu alt 400 euro ulatuses aastas tööandja poolt töötaja sportimiseks tehtud kulutusi.

Ligi sõnul lõhutakse eelnõuga maksusüsteem, sest maksuraha soovitakse kasutada maksevõimeliste heaks ja sotsiaalkulude arvel. “Tegu oleks maksuvaba palgaga ning selle hind oleks kümned miljonid eurod. Palju soodsam kui maksta palka, oleks siis kinni maksta harrastusi, mida endale saavad lubada siiski pigem hästikindlustatud, ent mille seos tervisega on tihti  udune või olematu,” märkis Ligi.

“Tervisejooksjad, suusatajad, matkajad või kepikõndijad ei saaks midagi, neile radade rajamise võime jääks hoopis vähemaks. Midagi ei saaks pensionärid, lapsed, tudengid, töötud. Vastupidi, neid toetada saaks vähem, sest sotsiaal- ja tulumaks kuivaks vähemaks. See-eest hakkaks riik nuputama, kas talle esitatavad miljonid arved on kuidagi reaalsed ning mida teha kurni, aroomiteraapia, langevarjuspordi, jõusaali ja palju muuga, kas emotsioon on piisaval määral ka tervis ja kuhu tõmmata piir. Kosmeetika igatahes sobib järjekorda,” selgitas Ligi emotsionaalselt.

Kommentaar

Erisoodustusmaksu kaotamine aitaks firmade spordiklubidel jalgadele tõusta

Raivo Sormunen, Äripäeva spordiklubi presidentTöötajate heaolusse investeerivate ettevõtjate jaoks oleks tulumaksuseaduse muudatus, mis motiveerib töötajaid tervisesporti tegema, väga tervitatav. Terve inimene on produktiivsem ja väiksemaks koormaks niigi rahanäljas tervishoiusüsteemile.Erisoodustusmaksu osaline kaotamine annaks Eesti firmaspordi arengule praegusega võrreldes olulise tõuke juurde. Sisuliselt aitaks tulumaksuseaduse muudatus firmade spordiklubide kasinaid eelarveid 68,5 protsendi võrra kergitada. Äripäeva spordiklubile annaks see aastas juurde 6000–7000 eurot.Arvestades, et praegu kogub riik tervisesporti edendavatelt firmadelt aastas umbes kahe-kolme miljoni euro eest erisoodustusmaksu (ehk 0,05% riigi maksutuludest), võiks riigikogu üllast ideed vähemalt tõsiselt kaaluda.Kindlasti peaks tulumaksuseaduses olema selgelt lahti kirjutatud, milliseid spordialasid ja üritusi maksust vabastada ja milliseid mitte. Ma arvan, et seaduseloojad saaks väga hea vastuse mis tahes suuremalt spordiklubilt.Võin omalt poolt anda kiiret nõu viis aastat tegutsenud Äripäeva spordiklubi põhjal. Ma arvan, et 90% meie spordikuludest võtavad personaalsed treeningud (aeroobika, ujumine, jõusaal, sulgpall, jooga) ning osalemine suurtel tuntud spordiüritustel (nt SEB ja Kõrvemaa nelikürituste sari). Kindlasti sobivad siia alla ka meeskondlikud pallimängud, mida Äripäeva spordiklubi on aegade jooksul toetanud.Medalil on veel teine külg. Mida rohkem hakatakse toetama terviseporti, seda paremaks muutuvad ka sportimistingimused, kuna ettevõtjatel/riigil endal tekib soov investeerida rohkem spordirajatistesse.

Taust

Eelnõu loob uue maksuerandi

Sotside algatatud eelnõuga nähakse ette erand, mille järgi ei loeta erisoodustuseks töötajate tervisespordi kulude hüvitamist ning kulutusi haiguste ennetamiseks rakendatavatele tervishoiuteenustele ja ravile 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas.Eelnõuga täiendatakse erisoodustuse deklareerimise korda. Tavaliselt erisoodustusi ei isikustata, maksud deklareeritakse koondsummana. Antud juhul on isikustamine vajalik, sest maksuvaba piirmäär nähakse ette töötaja kohta, vältimaks olukorda, kus mõni töötaja ei saa mingit soodustust ja teine saab seda mitmekordse piirmäära ulatuses.Teine erisus on piirmäära kehtestamine kalendriaasta kohta, tavaliselt on erisoodustuste puhul maksustamisperiood kalendrikuu. Aastapõhine maksustamine võimaldab kulusid paindlikumalt hüvitada.