- OMX Baltic−0,26%317,04
- OMX Riga−0,3%959,62
- OMX Tallinn−0,21%2 194,53
- OMX Vilnius−0,13%1 504,84
- S&P 500−0,02%7 704,13
- DOW 30−0,31%51 349,98
- Nasdaq 0,01%26 939,37
- FTSE 100−0,24%10 679,99
- Nikkei 2250,76%65 513,99
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%96,7
- OMX Baltic−0,26%317,04
- OMX Riga−0,3%959,62
- OMX Tallinn−0,21%2 194,53
- OMX Vilnius−0,13%1 504,84
- S&P 500−0,02%7 704,13
- DOW 30−0,31%51 349,98
- Nasdaq 0,01%26 939,37
- FTSE 100−0,24%10 679,99
- Nikkei 2250,76%65 513,99
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%96,7
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hiina on teelahkmel – võim vahetub
Homme kogunevad enam kui 2270 delegaati Hiina kommunistliku partei partei 18. kongressile, et järgnevate päevade jooksul kinnitada riigile uus võimuladvik.
Hu Jintao järel on uueks parteiliidriks ja Hiina järgmiseks presidendiks tõusmas senine asepresident Xi Jinping ning kõige tõenäolisemaks valitsusjuhi kandidaadiks on praegune asepeaminister Li Keqiang.
Võimuvahetus toimub ajal, mil Hiinal tuleb lahendama hakata seni edasi lükatud süsteemseid probleeme aeglustuvas majanduses ja ühiskonnas, kus rahulolematust on üles kütnud kasvav ebavõrdsus ja võimuladviku korruptsiooniskandaalid. Välispoliitikas teravneb vastasseis Jaapaniga vaidlusaluste saarte üle Ida-Hiina meres.
Võlakriisis ja majanduslanguses Euroopale on Hiina oluline ekspordikasvu mootor ning oodatud investor euroala päästemehhanismide võlakirjadesse. Saksamaa eksport Hiina on viimase kuue aastaga kolmekordistunud 65 mld eurole. Ning maailma suurima valuutareserviga (3,25 triljonit dollarit) on Hiina oluline tegija globaalsetel finantsturgudel, kus ESM oma võlakirjadele ostjaid otsib.
Hiina riigimonopolide ohjamisest sõltuvad omakorda Euroopa ettevõtjate ärivõimalused nii Hiinas kui koduturul, kus mitmeid Hiina firmasid on süüdistatud ebaausas konkurentsis.
Nii nagu USA ei saa enam vana moodi jätkata ja peab leidma viisi oma võlakoorma vähendamiseks, on ka Hiina senine investeeringutel, odaval tööjõul ja ekspordil tuginev majandusmudel end ammendamas.
Viimase kümnendiga kergitas see Hiina seitsmendalt kohalt maailma suuruselt teiseks majandusruumiks USA järel, parandades miljonite inimeste elujärge. Hiinast on saanud maailma suurim eksportija, maailma suurim autotootja ning pikimate ülikiirete rongiliinidega riik. Samuti on Hiina viimased kaks aastat edestanud USAd maailma majanduse kasvumootorina - mullu langes 36% maailma majanduskasvust Hiina arvele.
Arenenud maailma võlakriis on aga välja toonud senise majandusmudeli nõrkused, nõudlus Hiina kaupade järele on vähenenud.
IMF prognoosib Hiinale tänavu 7,8% tasemel nõrgimat SKP kasvu 1999. aastast. Seitse järjestikust kvartalit on Hiina SKP kasv aeglustunud, ehkki septembri-oktoobri numbrid lubavad aasta lõpuks teha optimistlikumaid prognoose.
Hiina praegune valitsus, mis on ametis 2003. aastast, on peaminister Wen Jiabao suu läbi korduvalt rõhutanud, et riigi majandus on ekspordi suunas liiga kiivas. Siht on suurendada tarbimise ja teenuste osakaalu, kuid nagu nendib analüüsifirma Capital Economics, on eratarbimise osakaal SKPs viimase kümnendiga hoopis vähenenud - 44 protsendilt 35 protsendile. Ka sotsiaalkindlustussüsteemi rajamine edeneb visalt. Samal ajal on ebavõrdsus
Hiina kommunistlikus ühiskonnas suurem kui kapitalismi kantsis USAs.
Hetkel kuum
Uus valitsus saab eelkäijatelt pärandiks ka 2008. aastal majanduse ergutamiseks käivitatud 4 triljoni jüaani (638 mld dollari) suuruse stimuleerimispaketi soovimatud tagajärjed. Üleinvesteeringud, pankade hapnevad laenud ning mullistused kinnisvaraturul.
Lisaks pidurdavad Hiina majanduse kasvuhoogu noorte tööliste pealekasvu vähenemine ning palganõudmiste kasv, mis suurendavad tootmiskulusid. Kümnendi teisel poolel on reaalsem majanduskasvu trend hinnanguliselt 6,1%-le aastatel 2006-2010 normiks olnud 11,2% asemel
Suurimaks takistuseks Hiina majanduse reformimisel riskib kujuneda väga jõuline riigifirmade positsioon, mis on tugevnenud just viimasel kümnendil ehk praeguse valitsuse ajal. Nii on mitmed analüütikud sõnastanud küsimuse hoopis nii, kuivõrd uus valitsus üldse midagi muuta suudab, sest partei on erihuvide pantvangis.
Taoline riigikapitalism on probleemiks ka USA ja Euroopa ettevõtjatele, kel tuleb konkureerida ebavõrdsetes tingimustes.
Riigifirmade arvele langeb enam kui pool Hiina sisemajanduse kogutoodangust ja lõviosa töökohtadest. Sellised firmad domineerivad kõigis strateegilistes majandusharudes telekommunikatsioonist panganduse, mäetööstuse ja transpordini välja. Ajakirja Fortune tänavuses maailma 500 suurima firma nimekirjas on 70 Hiina ettevõttest 65 riigifirmad.
Omal ajal oli riigifirmade tugevus kiire majanduskasvu mootor, nüüd pigem pidur, pärssides innovatsiooni ja tõrjudes kõrvale erafirmad.
Ühtlasi annavad riigifirmad soodsa pinnase poliitiliseks patronaažiks ja korruptsiooniks. Värskeim skandaal puhkes praeguse valitsusjuhi Wen Jiabao ümber, kui New York Times paljastas, et peaminister on kasutanud oma võimu perekonna rikastamiseks. Varanduse suuruseks hindas leht 2,7 miljardit dollarit.
Veel suurem skandaal puudutas parteiaparaadis tõusu lootnud Bo Xilaid, kelle naine mõisteti surma Briti ärimehe tapmise eest ning kes ise läheb parteist välja heitmise järel kohtu alla korruptsiooni eest. Skandaal tõi päevavalgele terava rivaalitsemise partei vanameelsete ja enam turumajanduslikke reforme pooldava tiiva vahel.
Korruptsioon ja skandaalid võimuparteis on süvendanud käärimist Hiina ühiskonnas, mis on järjest rahulolematum ka ebavõrdsuse kasvust, ja keskkonnaprobleemidest ning tsensuurist hoolimata väga aktiivne sotsiaalvõrgustikes. Valitsus on kasvava surve all viia riigis läbi ka poliitilised reformid, et pingeid maandada. Reaalselt algab uue valitsuse ametiaeg tuleva aasta märtsis.
Tasub teada
Enam kui 80 miljoni liikmega on Hiina kommunistlik partei suurim poliitiline organisatsioon maailmas
Võimul on see olnud 1949. aastast saadik
Kõik tähtsamad otsused riigis langetab väga väike ring inimesi.
Alanud võimuvahetuses on olulisimaks uuendused partei kõrgeimas võimuorganis - poliitbüroo alalises komitees, millel on koos presidendi ja valitsusjuhiga praegu üheksa liiget.
Kongressi eel on räägitud liikmete arvu vähenemisest seitsmele.
Ametisse asuvad uued juhid tuleva aasta märtsis.
Hetkel kuum
Herem: Eesti sõjaline ohuhinnang ei ole muutunud
Herem: Eesti sõjaline ohuhinnang ei ole muutunud
Linnas: olime sada protsenti kindlad, et tuleb õigeksmõistev otsus
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
Kohtumaja fuajees lahvatas pikk sõnasõda
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
1
“100 inimest pole palka saanud”
5
Viimased uudised
Herem: Eesti sõjaline ohuhinnang ei ole muutunud
Tagasi Äripäeva esilehele