14. november 2012 kell 21:00

Nõuame toetuste kasvu asemel hoopis vähendamist

Euroopa Liidu uue, 2014–2020 eelarve valguses on lahvatanud mitu vastuolu. Neist teravaim on seotud põllumajandustoetustega, kus Balti riigid nõuavad ühiselt toetuste tõstmist keskmisele tasemele. Toetuste tõusu asemel võiks aga teha hoopis selgesõnalise ettepaneku nende alandamiseks.

Ühistegevus. Esmaspäeval alustas Tallinnast Vabaduse väljakult teekonda Eesti, Läti ja Leedu kaudu Brüsseli poole vana ja väsinud MTZ-80, millega Balti põllumajandusorganisatsioonid püüavad ühiselt juhtida tähelepanu ebavõrdsetele otsetoetustele. Nimelt ulatuks euroliidu plaani kohaselt Eesti toetused aastatel 2017–2020 vaid 58%, Lätis 54% ja Leedus 65%ni ELi keskmisest. Aastail 2014 ja 2015 aga isegi madalamad 2013. aasta tasemest, sest jõustub keeld maksta täiendavaid toetusi riigieelarvest.

Kuid selle asemel, et nõuda suuremaid toetusi, oleks Balti riikidele mõistlik nii sisuliselt, imagoloogiliselt kui ka poliitiliselt toetada ühemõtteliselt toetuste vähendamist Euroopa Liidus,  alustades kõrgematest. Toetuste, ka põllumajandusele, vastu räägib arvukalt argumente. Neist ilmselt tugevaim on, et toetused moonutavad turgu ja põhjustavad ebavõrdsust, andes osale ebaõiglase konkurentsieelise. See on ka põllumeeste endi argument.

Soodne seisukoht. Seevastu toetuste vähendamine sobib hästi kokku ka üldise kärpimise poliitikaga Euroopa Liidus. Näiteks soovib Brüssel vähendada ühtekuuluvusvahendeid.

Eelkõige vaesematele Euroopa Liidu riikidele mõeldud ühtekuuluvusfondi vahendid on kujunemas suurimaks kärpekohaks euroliidu järgmise seitsme aasta eelarves, mille esimese numbritega versiooni said liikmesriigid kaalumiseks juba kätte. Eestile on ühtekuuluvusvahendite kärpimine kahjulik, sest raha jääks vähemaks. Kuid samas põllumajandustoetuste kärpimine või kaotamine võib suures plaanis olla kasulik.

Mis aga peamine – tekkinud olukord loob võimaluse Eestil oma kaarte ja kuvandit parimal viisil välja mängida. Kui seni on näiteks president Toomas Hendrik Ilves viidanud, et Eesti võiks kaaluda vajadusel Euroopa Liidu kohtusse andmist, siis kärpimise toetamine lisab olulist manööverdamisruumi.

Eestil on kuvand (sisu üle saab vaielda) kui tasakaalus eelarvega riigil, kes samas on ka edukas kärpija. Kui lisada siia suhteline vaesus Euroopa kontekstis, oleks selgel toetuste kärpimise eest seismisel tugev märgiline tähendus. Tugev trump igal Euroopa mängulaual. See on seda kasulikum, et kõrgete eurotoetuste kärpimine Euroopas parandaks hoobilt ka näiteks Eesti põllumeeste konkurentsivõimet turul.

Hetkel kuum