Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koppel: riigi võlakoormat peegeldavad vanematega koos elavad täismehed

    SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel viitas uuringutele, et lapsepõlvekodus elavate täisealiste meeste hulk on seoses riigi võlakoormaga.

    ”Mida rohkem täisealisi mehi elab kodus vanemate juures, seda suurem on riigi võlakoorem. See näitab, et kuskil on strukturaalselt midagi täiesti korast ära,” kommenteeris Koppel saalist kostuvate naerupahvakate saatel seinale kuvatud slaidi.
    Kõige suuremad probleemid, mida arenenud majanduses välja tuua saab, on Koppeli sõnul rahvastiku vananemine ja suurenenud võlakoorem ning võlakoorma suurus on loonud palju hälbeid ja moonutusi.
    Võrreldes riikide võlakoormaid tõi Koppel välja selle, et Prantsusmaal pole olukord sugugi parem kui näiteks Itaalias. ”Prantsusmaa koguvõlg on suurem kui Itaalial. Euroopa teine suurim majandusjõud jõuab negatiivsetesse pealkirjadesse üpris varsti,” märkis Koppel, lisades, et rääkides hiiglaslikust võlakoormast, mõeldakse riigi võla ja SKP suhet.
    ”Majandusmudel või hoolekanderiik kui selline on tänasel päeval läbi saamas. Rahvastik vananeb, kõik ootavad midagi, kõigile on lubatud midagi, kuid seda lubatut pole võimalik pakkuda, sest seda pole millegagi finantseerida, kui võlakoormat kasvatada ei saa,” rääkis Koppel ja lisas, et isegi eeskujuks seatud Saksamaad ootavad samad probleemid.
    ”Kui keegi räägib võlakriisi lahendusest, siis mulle sõna ”lahendus” ei meeldi. Head lahendust, et homme on läbi, ei eksisteeri. Pinge riikide võlakoormate süsteemis on selgelt olemas ja jätkub,” rääkis Koppel, kelle sõnul võlakoorma võtmine on rikkunud majanduse laiemat pärandit, avalik sektor on asunud juhtima ja reguleerima. ”Kõige viletsam on äri teha riigis, kus on suurimad probeemid, näiteks Kreekas. On selline nali, et kui Kreeka ärimees läheb mujale äri ajama, siis ta on seal edukas ja see on seepärast, et ta on oma kodumaal olnud lihtsalt nii kohutav,” muheles Koppel.
    On ka konkurentsivõime kriis
    Lisaks tööjõu- ja võlakriisile on Koppeli hinnangul praegu ka konkurentsivõime kriis. See puudutab enamasti tööjõudu, kes ei kipu olema väga tootlik ja on ebameeldivalt kallis. Arenenud riikides tähendab majanduse tasakaalustumine seda, et päevapalk peaks Koppeli hinnangul kahanema. ”Kui ollakse 30 aastat võlgu elanud, siis on lihtsustatud lähenemine, et liigse pinge süsteemist eemaldaamiseks tuleb olla kuskil natuke säästlikum."
    Ta ennustas, et kui praegu on OECD riikide elanike keskmine päevapalk 135 dollarit, siis 2020 aastaks peaks see olema 100 ja 2025. aastaks isegi 60 dollarit.
    ”Arenenud maailmas on päris ehtsat kasvu raske tekitada. Kuidas saab kasvatada tootlikkust? Äkki palku langetades?” viskas Koppel õhku iroonilise küsimuse ja lisas, et isegi kui täna tehtaks kõik õigesti, kuluks ka siis palju aega, et asjad paraneksid. See kõik tekitab lisaks veel ka poliitkriise, sest nimesed ei saa aru, et tuleb säästlikum olla ja tulevik ei saa olema nii ilus nagu oli varasem elu.
    Kriisi epitsenter asub Euroopas ja võlakriis on tegelikult tõsisema kriisi sümptom, millele kiireid ja meeldivaid lahendusi ei ole. ”Keskpangad üritavad hoida keskkonda stabiilsena, mida nad ise ei pruugi küll rahatrükiks nimetada, kuid mis lõhnab, maitseb ja näib siiski rahatrükina. Nemad nimetavad seda lihtsalt veidi teistmoodi,” lausus Koppel.
    Ning mis puutub jaekaubandusse, siis kui tarbija tunneb, et elustandard langeb, tõmbab ta Koppeli hinnangul esmalt kokku restoranides söömas käimise ning nädalavahetuse puhkusereiside pealt. ”Hambapastat ja huulepulka ostetakse ikka,” märkis Koppel.
    Mis puutub euro tulevikku, siis usub Koppel, et kindlasti kestab euro veel pikka aega, kuid selle erinevusega, et viie aasta pärast saab ühe euro eest osta mõnevõrra vähem kui täna.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Uuring: klienditeenindus 400 protsenti paremaks? Tehtav!
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
Wall Streeti päev otsa kestnud pinev ootus lõppes lahja lõpuga
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Põllumeestele antakse 19 miljonit toetust biometaani tootmiseks
Põllu- ja metsamajandusettevõtted saavad keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsida toetust biometaani tootmiseks.
Põllu- ja metsamajandusettevõtted saavad keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsida toetust biometaani tootmiseks.
Pärnumaa mööblitööstus joonistas sahtlisse kärpeplaani
Puidust dekoratiivtooteid valmistav AS Preab teatas töötukassat 17 inimese koondamise kavatsusest, tegevjuht Rauno Mikkori sõnul näitab aeg, kas sellist sammu on üldse vaja astuda.
Puidust dekoratiivtooteid valmistav AS Preab teatas töötukassat 17 inimese koondamise kavatsusest, tegevjuht Rauno Mikkori sõnul näitab aeg, kas sellist sammu on üldse vaja astuda.