21. november 2012 kell 21:00

Balti romutraktor sõnumiga Brüsselisse

Poolteist nädalat tagasi Tallinnast startinud romutraktor törtsutab täna juba Brüsselis Schumani väljakul, et eelarvekõnelustele kogunevad valitsusjuhid oma silmaga näeksid, kui ebaõiglane on jätkata liidu vaesemate liikmesriikide põllumeeste närutamist madalamate otsetoetustega.

Balti talunike kõrvale võib protestima visandada ka Euroopa Liidu eelarvest enim toetusi saavad Prantsusmaa põllumehed – Prantsusmaa peaministri Jean-Marc Ayrault’ sõnul ei saa aktsepteerida põllumajandustoetuste vähendamist. Samal ajal on Rootsi kuri, et põllumajandus neelab ELi eelarvest ikka alles nii suure osa, selle asemel, et astuda uude sajandisse ja investeerida enam teadusesse, arendusse ja infrastruktuuri, mis on praegused kasvualad.Meeleolud Brüsselis täna algavate eelarvekõneluste eel on sünged. Vetoga ähvardanud riike on juba raske kokkugi lugeda ning sageli on nõudmised risti vastukäivad. Aeg on aga sealmaal, et tuleks hakata kokkuleppeid sõlmima.“Ma olen teinud ettevalmistusi, et vajadusel saaks meie kohtumist pikendada,” teatas Ülemkogu president Herman Van Rompuy teisipäeval ELi valitsusjuhtidele läkitatud kirjas. “Kokkuleppe sündimata jäämine oleks kahjulik meile kõigile,” hoiatas ta.

Suurim jokker on Suurbritannia. Eelarvekõneluste suurim jokker on Suurbritannia, mis on nõudmistes kõige radikaalsem. Briti peaminister David Cameron ei taha koju naasta vähemaga kui kokkuleppega, kus ELi kulutused oleksid külmutatud 2011. aasta tasemel. Rahanumbrites tähendaks see seitsme aasta peale 884 miljardit eurot veidi enam kui triljoni euro asemel, mille pakkus algselt välja Euroopa Komisjon.Tänaste kõneluste aluseks on Herman Van Rompuy läinud nädalal lauale pandud kompromissettepanek, mis kärbib komisjoni ettepanekut umbes 80 miljardi euro võrra. Eesti põllumehi see ei rõõmustanud, küll aga andis enam lootust Rail Balticu projektile.Ent seegi on alles vahevariant – kärpida tuleb veel, kui uus eelarveraamistik aastateks 2014–2020 tahetakse kokku leppida ikka kõigi 27 liikmesriigi vahel. Sest juba kombatakse ka võimalusi kokkuleppeks 26 riigi vahel, kui Suurbritannia nõudmisi teiste riikide soovidega kuidagi lepitada ei õnnestu. Välistada ei saa sedagi, et veel mõni riik eriarvamusele jääb nagu Rootsi 2005. aastal.Millised on väljavaated, peaks selguma täna õhtul, mil Herman Van Rompuy teeb valitsusjuhtidele kokkuvõtte kogu tänase päeva vältavatest kahepoolsetest kõnelustest kõigi liikmesriikidega.“Igaüks peab aru saama, et vähema rahaga ei saa me teha sama palju kui varem,” märkis Van Rompuy oma kirjas. “Tuleb teha poliitilisi valikuid.”Laias laastus läheb “rindejoon” ELi eelarve suurimate rahastajate ja suurimate toetuste saajate vahel, ehkki mõnel riigil on punased jooned maha märgitud mõlemas leeris. Näiteks Prantsusmaal, mis on ELi suurimaid rahastajaid ja tahaks kulusid koomale tõmmata, kuid seda mitte mingil juhul põllumajandustoetuste ega ka ühtekuuluvuspoliitika vahendite arvel. Selle asemel on prantslased sihikule võtnud Suurbritannia tagasimakse ELi eelarvest, soovitades just siit leida puhvri erimeelsuste tasandamiseks.

Patiseis halvim tulemus. Täna algava tippkohtumise halvim võimalik tulemus oleks see, kui üldse milleski kokkuleppele ei jõutaks. ELi rahastamine sellest ei seiskuks, kuid see halvendaks liikmesriikide omavahelisi suhteid kriitilisel ajal, mil võlakriisi lahendamiseks on vaja just enam ühte hoida.“Ma näen suurt ohtu,” ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso eile Euroopa Parlamendis. “Kompromissid peavad olema konstruktiivsed. Need peavad Euroopat tugevdama, mitte laiali kiskuma.”ELi rahastamise osas tähendaks patiseis, et eelarveid hakatakse kinnitama aasta kaupa, võttes aluseks inflatsiooniga korrigeeritud 2013. aasta eelarvesummad. Ühtekuuluvuspoliitika programmide rahastamine ei oleks sellisel juhul võimalik – kõik alates poliitika kavandamisest kuni riigihangete ja väljamakseteni peaks siis toimuma ühe aasta jooksul.Vähem halb variant on, kui juriidiliselt siduva kokkuleppe asemel 27 liikmesriigi vahel minnakse ELi eelarvega n-ö poliitilise kokkuleppe teed, kus otsuseid on võimalik langetada häälteenamusega. See tähendaks väiksemat õiguskindlust, kuna summasid saab eelarveridade vahel kergemini ümber vangerdada, kuid samas on see võimalus edasi liikuda.Välistatud pole, et ELi eelarveraamistiku kokku leppimiseks tuleb tuleva aasta alguses korraldada veel üks erakorraline Ülemkogu.

 

 Tasub teada

  Eestil kolm prioriteeti

Põllumajanduse otsetoetuste kiirem ühtlustamine teiste liikmesriikidegaKõrgem mahupiir ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamiseksEuroopa ühendamise rahastus Rail Balticu projektile finantseerimise tagamine

Herman Van Rompuy 13. novembri  ettepanek Eesti  seisukohast:HalbPõllumajanduse otsetoetuste ühtlustumine viibibELi tõukefondidest oleks rahastamine kulukam – käibemaks muutub abikõlbmatuks ja kaasfinantseerimise määr alaneb 75%-leHeaEuroopa Ühendamise rahastut kärbitakse vähem, mis suurendab Rail Balticu teostumise väljavaateidKõrgem ülempiir ühtekuuluvuspoliitika vahenditele, mis võib ka Eestile tähendada suuremat toetussummat

Hetkel kuum