Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti peab võimalikult palju inimesi tööle panema

    Finantskuristiku vältimise võti seisneb töökohtade loomises võimalikult paljudele inimestele, mitte tervishoiukulude vähendamises.

    2013. aasta riigieelarves on tervishoiu ja sotsiaalse kindlustatuse ridadel kokku 3,3 miljardit eurot ehk 43% riigieelarve kuludest. Lihtne projektsioon näitab, et ei kulu palju aega, kui need kulud moodustavad eelarvest enam kui poole ja SKTst rohkem kui viiendiku.On seda palju või vähe? Kui võrrelda teiste kulutustega, siis palju, aga kui ülejäänud Euroopa riikidega, siis üpris vähe. 2010 kulutati ELis sotsiaal- ja tervisekindlustuseks keskeltläbi 28,4% SKTst, see on 1,6 korda rohkem kui Eestis. Euroopas panustavad ainult Läti, Bulgaaria ja Rumeenia tervisesse ja vanuritesse kuni 0,5 protsendipunkti võrra vähem kui Eesti. Kõik see raha ei tule alati riigieelarvest, kuid majanduse seisukohast on väike vahe, kas kohustuslikku kinnipidamist nimetatakse maksuks või makseks. Tööjõuga seotud kogukulu selle komponentide nimetused ja asukoht ühel või teisel real ju ei muuda.
    Erameditsiin pole lahendus. Arusaam, et tervishoiu arvel enam kokku hoida saa ning et sinna tuleb raha hoopis juurde leida, hakkab loodetavasti tasapisi kohale jõudma. Eestis on tervishoiule kulutatud 5–6% SKTst, kriisiaegne majanduslangus on viinud tervishoiukulude suuruse 7%ni. Arenenud riikides seevastu moodustavad tervishoiukulud 9–11 % SKTst ja see on hästi kulutatud raha, sest nendes maades elavad inimesed tervena 69–71 aastat (Eestis 56). Aga 14 aastat ehk kolmandiku võrra pikem tööealisena ja tervena elatud aeg on vananevas maailmas otsustav ressurss. Nii saab ainult 3% SKT hinnaga potentsiaalset tööjõu hulka suurendada kolmandiku võrra.Eesti tervishoiusüsteem on efektiivne. Maailmas ei ole ühelgi arenenud maal sellist tervishoiusüsteemi, mis nii vähese rahaga nii hästi hakkama saaks. Nüüd oleks meil aeg tõdeda, et me ei saa sellise finantseerimisega taset hoida.Juttu, et võiksime kulude vähendamiseks otsida lahendust tervishoiusüsteemi erastamisest, ei tasu tõsiselt võtta. Erameditsiiniga USA kulutab tervishoiule SKTst 17,5%, kuid sellele vaatamata ei suudeta seal meditsiinis kindlustada sellist üldist taset, mida on saavutatud põhiliselt riikliku meditsiiniga Euroopas enam kui kolmandiku võrra väiksemate kulutustega.Praegu on meil vanadus- ja töövõimetuspensionäre peaaegu 400 000. See üks kolmandik ei ela küll otseses vaesusriskis, kuid ega see piir kaugel ka pole. Pensionäri keskmine sissetulek on poole väiksem kõigi ülejäänud inimeste keskmisest ja vaevalt 40% töötajate keskmisest netotulust.Pealegi on kehvapoolne sotsiaalse kindlustatuse tase hakanud avaldama tajutavat mõju tööealise elanikkonna migratsioonile. Seega tuleb tunnistada, et ka sotsiaakindlustuseks mineva SKT osa pole võimalik vähendada, see osa kipub raskesti mõjutatavate demograafiliste ja meditsiiniliste tegurite mõjul hoopis kasvama. Ja ka siin, nagu ka tervisekindlustuse puhul, peame eeskätt arvestama sotsiaalkindlustuseks vajaminevate vahendite hulgaga, aga mitte niivõrd nende reserveerimise meetodiga. Kuid olukord paistab lootusetu ainult seni, kuni püsida passiivsel positsioonil. Oleme kogu aeg armastanud kinnitada, et meie peamiseks ressursiks on rahvas ja tema tööjõud. Oleme ju praegu väga rahul sellega, et tööpuudus on tunduvalt kiiremini vähenenud kui Euroopas keskmiselt, kuid meid ei näi huvituvat, millest tööpuuduse vähenemine on tingitud ja milline võib olla sellise vähenemise pikemaajaline mõju.
    Tööjõud lahkub. Nii oli meil tööga hõivatute arv selle aasta suveks võrreldes kriisi haripunktiga suurenenud 65 000 inimese võrra. Tundub, et suurepärane tulemus. Paraku positiivne siiski üksnes  sellest küljest, et kümnetel tuhandetel inimestel on nüüd jälle tööd.Aga kui vaadata, kuidas on muutunud meditsiini- ja pensionisüsteemi finantseerijate ehk kogu riigi finantside jätkusuutlikkuse baas, muutub pilt murettekitavaks. Haigekassa kvartalistatistikast on näha, et kriisi kahe esimese aastaga vähenes kindlustatute arv umbes 100 000 inimese võrra ja on praeguseks kosunud kriisi kolmanda kvartali sügavaimat langust tähistanud 574 000 kindlustatust üksnes 586 000 ettevõtte poolt kindlustatud isikuni.Vahe on 90 000  inimest. Osa neist on endiselt töötud, aga mida teeb teine pool ehk 55 000 65 000st töökoha leidnust? Täpselt me seda ei tea, kuid ilmselt on osa neist Eestist mujale tööle ja elama asunud, osa töötab Soomes ja osa koduses hallis sektoris. Kuid tundugu hetke pilt kriisi haripunktiga võrreldes praegu niipalju helgem kui tahes, on tuleviku finantsvõimaluste seisukohalt pilt tunduvalt süngem: kuigi ülalpeetavate ja maksumaksjate proportsioon pole enam halvenenud, oleme lähemateks aastateks või isegi kümnenditeks kaotanud kuni 5% tööjõust ning avanud ukse selle jätkuvaks väljavooluks.Kindlasti on neid, kes selle peale üksnes õlgu kehitavad ja leiavad, et ELis võivadki inimesed ja tööjõud vabalt liikuda. Meil tasuks meeles pidada, et riigis on madalate maksudega võimalik normaalselt hakkama saada üksnes siis, kui maksustatavate töökohtade arv ja kogu elanikkond on omavahel mõistlikus proportsioonis.  Meil on  maksumaksjaid vähem kui ülalpeetavaid.
    Eeskujuks Šveits. Tulevikku vaadates peaks meid aga eriti ettevaatlikuks tegema asjaolu, et Soomes kukub tööjõu pakkumine mitu aastat varem demograafilisse auku kui meil ja et 65aastaste ja vanemate osa elanikkonnas kasvab seal vähem kui kahekümne aastaga mulluselt 27%-lt 43%-le. Ega siis Soome poliitikud ole asjata kinnitanud, et Eestist pärit tööjõuta nad toime ei tule. Kuid paraku ei saa ka meie selleta hakkama.Meeldib see meile või mitte, aga tuleviku finantskuristiku vältimise võti ei ole pensioni ja tervishoiukulude osatähtsuse vähendamises, sest siin oleme niigi kriitilisele piirile liiga lähedale jõudnud, vaid hoopis töökohtade loomises võimalikult paljudele inimestele. Hoolitsemises selle eest, et inimestel ei kaoks ära harjumus tööd teha, et majandus saaks võimalikult lihtsalt vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu. Tuleb soodustada uute töökohtade loomist, osalise tööajaga töötamist, vähendada sellega kaasnevat bürokraatiat, eriti algavas ja väikeettevõtluses.Teiste sõnadega, meil tuleb ettevõtluskeskkonda ja suhtumist põhjalikult revideerida, et meist saaks jällegi tööd tegev rahvas, kus tööealistest meestest teeb tööd 77–80% nagu Saksamaal, Austrias, Hollandis ja Islandil, mitte 68% nagu meil. Aga miks mitte võtta eeskujuks hoopis Šveits, kus see näitaja on suurem kui 85%.
  • Hetkel kuum
Uuring: klienditeenindus 400 protsenti paremaks? Tehtav!
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
S&P 500 sulgus järjekordselt oma uuel rekordtasemel 5 433,74 punkti juures
Wall Street sulgus neljapäeval erisuunaliselt: S&P 500 tegi sel nädalal juba mitmendat korda juba oma ajaloo rekordi ning edenes +0,23%, Dow 30 langes -0,17% ning Nasdaq tõusis +0,34%.
Wall Street sulgus neljapäeval erisuunaliselt: S&P 500 tegi sel nädalal juba mitmendat korda juba oma ajaloo rekordi ning edenes +0,23%, Dow 30 langes -0,17% ning Nasdaq tõusis +0,34%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Põllumeestele antakse 19 miljonit toetust biometaani tootmiseks
Põllu- ja metsamajandusettevõtted saavad keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsida toetust biometaani tootmiseks.
Põllu- ja metsamajandusettevõtted saavad keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsida toetust biometaani tootmiseks.
Rail Balticu projekt on ohus: puudu on kuni 19 miljardit eurot
Rail Balticu projekti edasiliikumine on ohus, sest seitsme aastaga on selle hinnanguline maksumus neljakordistunud ning sellest võib tekkida 10–19 miljardi eurone eelarvepuudujääk, leiavad Eesti, Läti ja Leedu riigikontrollid täna avaldatud ühisaruandes.
Rail Balticu projekti edasiliikumine on ohus, sest seitsme aastaga on selle hinnanguline maksumus neljakordistunud ning sellest võib tekkida 10–19 miljardi eurone eelarvepuudujääk, leiavad Eesti, Läti ja Leedu riigikontrollid täna avaldatud ühisaruandes.