Kristi Malmberg • 3. detsember 2012
Jaga lugu:

Suure rahapesusüüdistuse võtmefiguurid võisid asuda Venemaal

Kui kohus hakkab uue aasta kevadel Tallinnas arutama Eesti ilmselt mastaapseimat rahapesusüüdistust, tahab süüaluste kaitsja näidata videolingi vahendusel tunnistajaid Venemaalt ja tõendada, et äri võtmefiguurid asusid hoopis seal.

Aprillis hakkab Harju maakohus arutama üleilmset kõlapinda tekitanud nn GhostClicki kaasust, kus kohtu all on Tartu arvutispetsialist, kunagi Äripäeva poolt auhinnatud IT-firmat Rove Digital juhtinud Vladimir Tšaštšin, tema ema Valentina Tšaštšina ning veel kolm noort meest: Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorov ja Konstantin Poltev, kirjutab Postimees. Riigiprokurör Piret Paukštys süüdistab neid kõiki rahapesus ja kuritegelikku ühendusse kuulumises.

Juhtum on juba pälvinud suurt tähelepanu eelkõige seetõttu, et neid nelja meest nõuavad Eestilt välja Ameerika Ühendriigid, et New Yorgi lõunaringkonna kohtus süüdistada neid arvutikuritegudes ja Tšaštšinit lisaks rahapesus.

Vladimir Tšaštšinit võib tema kaitsja Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud kaebuse järgi oodata USAs kuni 115 aastat vanglat. Kaks sama kaasuse osalist, kellele Eestis süüdistust esitatud pole, on juba USA-le välja antud.

Ühendriikide föderaaljuurdlusbüroo (FBI) teatas meeste vahistamisest Eestis mullu kui töövõidust, märkides, et kuritegeliku skeemi osalistel õnnestus nakatada üle maailma neli miljonit arvutit pahavaraga DNS Changer. Nakkuse said teiste hulgas Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA arvutid.

USA süüdistuse järgi suunas DNS Changer nakatunud arvutid kasutama ülemaailmsesse võrku minekuks tavapärasest erinevaid servereid, mis olid Tšaštšini ja ta kolleegide kontrolli all. Need serverid kuvasid kasutaja ekraanile reklaame, misläbi teenis Tšaštšin oma äripartneritega miljoneid dollareid.

Enne kui neli meest Eestist peaks jõudma Ameerika kohtu ette, kus neid võivad oodata siinsetest hoopis rängemad karistused, tuleb ikkagi lahendada kohalik kohtuasi. Ka see on mitmes mõttes tähelepanuväärne kaasus – süüdistuse järgi panid kohtualused ja nende firmad septembrist 2009 kuni novembrini 2011 toime rahapesu kogusummas 21,94 miljonit USA dollarit ja 234 700 eurot.

GhostClicki kaasus toob Eesti praktikasse süüdistuse, kus enneolematu on nii summa suurus kui ka see, et need miljonid ei liikunud lihtsalt virtuaalselt kontode vahet, vaid ka tõepoolest saabusid Eestisse ja investeeriti siin majandusse – nii kinnisvarasse kui ka kiirlaenuärisse. Kui rahapesusüüdistus peaks kohtuistungil tõendatama, läheb seetõttu tõenäoliselt konfiskeerimisele suur hulk kinnistuid Tartumaal.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum