• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksumaksjale tehtud külma arve suurus saladuses

    K eskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusega seostatava transpordifirma Autorollo pankrotijuhtum on tõstatanud mitu olulist küsimust. Üks neist on riigile kuuluva sihtasutuse KredEx tegevus tipp-poliitiku lähikondsele kuuluva ettevõtte toetamisel. KredExi juhid on võtnud seisukoha, et nemad avalikkusega olulist infot ei jaga, sest tegemist on pangasaladusega.

    Äripäev ei lepi KredExi juhtide varjamissooviga. Avalikkusel on õigus teada KredExi rollist pankrotistunud Autorollos, mis 2010 kevadeni kuulus Keit Pentus-Rosimannuse isale Väino Pentusele, kuid läks raskustesse sattudes advokaat Siim Roode kontrolli alla.
    KredeExi argumendid ei veena. Autorollo võttis 2008 Swedbankist 9 miljonit krooni laenu. Laenu käendas 75% ulatuses tagasimaksmata laenusummalt KredEx, millest sai pärast Autorollo pankrotistumist ligi 330 000 euroga suurim võlausaldaja. Hiljem loovutas KredEx nõude. KredeExi juhid pole aga nõus avalikustama, kes otsustasid Reformierakonna tipp-poliitikute lähikondse ettevõttele antud laenu KredExi nimel käendada ning kui suurt kahju KredEx sai.
    KredExi juht Andrus Treier kinnitab, et Autorollo vastas 2008. aastal otsust tehes kõigile tingimustele ja esitatud äriplaan oli positiivse pikaajalise väljavaatega. Autorollole ja Swedbankile soodsa otsuse langetas KredExi laiendatud finantskomitee, kuhu kuulusid kolm KredExi töötajat ja kaks välist eksperti. Kes need olid, seda pole KredEx nõus samuti avalikustama.
    Äripäev ei pea aga neid argumente enam põhjendatuks, sest Autorollo on pankrotistunud, ja kuna KredEx on riigile kuuluv sihtasutus, siis on avalikkusel oluline teada selles asutuses langetatud otsusest saadud kahju suurust ning nende otsuse langetanud isikute nimesid.
    KredExiga seoses päevakorral kolm teemaringi. Esimene puudutab KredExi tegevust. Autorollo puhul on kahtlus, et kas see ettevõte oli selline, mida KredEx oleks pidanud üldse toetama. Teiseks: kas tegemist võis olla huvide konfliktiga. Autorollo kuulus KredExilt toetuse saamise ajal valitsuspartei juhatuse liikme lähikondsele ehk Keit Pentus-Rosimannuse isale. Seetõttu ongi oluline teada, kes langetasid KredExis Autorollole soodsa otsuse ning kas oli välistatud poliitiline mõjutamine.
    Salatsemine varjab halba tööd? Kolmas teema puudutab KredExi tegevusetust oma huvide kaitsmisel. Vähemalt Äripäeval pole infot, et KredEx oleks üritanud Autorollo probleemide ilmnemisel võimalikku kahju vältida või vähendada. Vastupidi, KredExilt võlanõude ostnud Krediidikorralduse OÜ esindaja on öelnud, et KredExit ei huvitanud võla sissenõudmine. Seetõttu tehtigi sihtasutusele ettepanek see loovutada. Praegu on tekkinud olukord, kus võlausaldaja üritab tsiviilnõude abil võlga tagasi saada.
    Kuna KredEx ei avalikusta, kui suure kahju ta Autorollo võlanõuet loovutades sai, siis võib arvata, et KredExi juhid üritavad salatsemisega kaitsta enda halba tööd ehk tegevusetust võla sissenõudmisel. Praegu ei kahjusta Autorollo käenduse kohta info avalikustamine enam mitte kellegi teise kui KredExi juhtide ja võib-olla ka perekond Rosimannuse ning võimuparteide huve. Seetõttu on oluline, et KredExi roll Autorollo pankrotiasjas saaks avalikuks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Wolti ja Supercelli investorid toovad Soome börsile uue SPACi
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Klotsifirma lööb keset pandeemiat rekordeid
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.