Kõigest 124 põllumeest toidab ära pool Eestit

Viimase kümne aasta jooksul on Eesti põllumajanduses toimunud ülikiire areng ning tehnoloogia poolest ollakse juba üks efektiivsemaid kogu põhjalas. Näiteks piimanduse sektoris on juba ligikaudu sada suurfarmi (lüpsilehmade arv 300 ja rohkem), mille lehmade aastane väljalüps on üle 10 000 kg. Tasub meelde tuletada, et nõukogude aja lõpus imetleti 6000 kg klubisse kuulujaid. Areng on toimunud ka sea- ja linnukasvatuses, tublid on lihaveiste pidajad ning kasvanud on teraviljakasvatajate pinnad. Põllumajandus on muutumas Eesti tööstuse üheks kandvamaks alustalaks ning ekspordimahud aina suurenevad.

Ühistud on  jalad alla saanud. Eesti suuremad põllumajandustootjad annavad umbes 80% põllumajanduse toodangust. Ka 2008. aasta masu ajal, kui kogu majandus kõvasti pihta sai, suutsid põllumehed siiski hakkama saada ja oma laenusid teenindada ning isegi tagasi maksta. Tegelikult said näiteks pangad nimelt põllumajandussektoris kõige vähem vastu näppe. Põllumees on ikka pigem aus olnud.Viimastel aastatel on üha kindlamalt jalad alla saanud ka Eesti põllumeestele kuuluvad ühistud, seda nii piimandus-, liha- kui ka teraviljasektoris. Eesti suurim teraviljakasvatajate ühistu on Kevili ehk Kesk-Eesti Vili, kus on praegu 125 liiget, kelle käes omakorda on pea veerand Eesti efektiivse teravilja ja rapsi viljeluse pinnast. Keskmine pinna suurus liikme kohta on 600 hektari kanti. Ühiselt ostetakse Euroopast ja Venemaalt toorainet ja sisendeid, ühiselt müüakse saaki ka maailma börsidel. Kevili on viimaste aastate jooksul murdnud ettekujutuse, et Eesti põllumehed ei suuda ühise mütsi all toimetada. Suudavad küll!

Põllumajandus on popp. Kõigi Eesti põllumeeste soov on, et maale jätkuks asjalikke töökäsi, kes maad väärtustades meile toitu toodavad. Õnneks tundub, et olukord on muutumas, sest üle pika aja oli tänavu taas maaülikooli sisseastumisel üks suuremaid konkursse. Põllumajandus on taas muutumas populaarseks.Kuigi tehnoloogiline areng on olnud meeletult kiire ja seetõttu küladesse palju uusi töökohti juurde ei teki, loovad uued töökohad suuremat lisaväärtust. Need, kes praeguseks maale pidama jäänud, on ettevõtlikud ja nutikad inimesed. Et maal hakkama saada, on vaja iseloomu ja tahet.