Sirje Rank • 6 detsember 2012

Euroopa Liit tahab oma maksud kätte saada

Leedulasest maksuvoliniku Algirdas Šemeta eestvedamisel üritab Euroopa Liit oluliselt piirata ettevõtete ja üksikisikute võimalusi maksude maksmisest kõrvale hoidmiseks ning kindlustada, et ka „virtuaalsed“ rahvusvahelised suurfirmad nagu Facebook või Amazon oma Euroopas teenitud tulult mõistlikult makse maksaksid.

See on omamoodi aja nõue. Majanduskriisis eelarvekulusid kärpima sunnitud valitsustele on oluline iga sent. Samuti on oluline, et kasinusmeetmete põhiraskus ei jääks ebaproportsionaalselt raskelt lihtinimeste või väikefirmade õlule, millel ei ole suurte rahvusvaheliste firmade või jõukate inimestega võrreldavaid võimalusi oma maksude optimeerimiseks.

Euroopa Komisjoni hinnangul jääb Euroopas teenitud tulude „kantimisest“ riikidesse, mis võimaldab makse maksta nii vähe kui võimalik, aastas saamata ligi triljon eurot. See on sama suur summa kui ELi järgmise seitsme aasta eelarve, mille üle ELi valitsusjuhid peavad ägedaid lahinguid.

Kõik on seaduslik, kuid vastuolus maksuseaduste mõttega, nendib Euroopa Komisjon, mis käis täna välja konkreetse tegevuskava võitluseks maksudest kõrvalehoidmise vastu.

Sisuliselt tähendab see Euroopa Liidu riikide jaoks senisest tihedamat maksukoostööd. 

Tihedama koostöö aluseks on samad põhimõtted, mida kasutab rahvusvahelisel tasandil OECD võitluseks maksuparadiiside vastu. Suurem avalikustamine ja tihedam infovahetus.

Euroopa Komisjon on siia aga lisanud veel ka kolmanda samba – ausa maksukonkurentsi. Eesmärk on vähendada võimalusi riikide maksusüsteemide erisusi üksteise vastu välja mängida. Põhiline tööriist on siin juba ELi riikide vahel mitu aastat tagasi kokku lepitud tegevusjuhend ettevõtete maksustamise kohta, mille põhimõtteid on kõik liikmesriigid lubanud järgida. See tähendab, et ei kasutata teistele riikidele kahjulikke maksuvõtteid ning nõustutakse muutusi tegema, kui mõned võtted on kahjulikuks hinnatud. Sellise kahjuliku konkurentsi alla käib näiteks mitteresidentide eeliskohtlemine, maksusoodustused tegevusele, mis pole otseselt selle riigi majandusega seotud jne.

Komisjoni arvates võiks seda instrumenti – tegevusjuhendit ettevõtete maksustamiseks - kasutada senisest efektiivsemalt ning laiendada selle ulatust, et see hõlmaks ka spetsiaalseid maksurežiime jõukatele inimestele.

Uuendusena soovitab komisjon liikmesriikidel kokku leppida ja juurutada sätted, mis võimaldavad vahet teha n.ö kunstlikel tehingutel, mille peamine eesmärk on maksudest kõrvalehoidmine, ja reaalsel majandustegevusel. Komisjoni ettepanek on taolisi kunstlikke tehinguid mitte arvestada ning maksustada ettevõtted ikkagi eelkõige majandustegevuse baasil konkreetses riigis.

Ühisrindena tegutsedes oleks ELil tugevam kaal ka rahvusvahelisel areenil, et survestada ELi mittekuuluvaid riike samuti loobuma ebaausast maksukonkurentsist. Mõjutusvahendiks võib komisjoni soovituse järgi olla topeltmaksustamise vältimise lepingute ülevaatamine nende riikidega, äärmisel juhul isegi tühistamine, mis vähendaks ajendeid äritegevuse üleviimiseks mõnda taolisesse riiki. Samuti tuleks ELi riikidel ühtlustada kriteeriumid, mille järgi üks või teine riik maksuparadiisiks loetakse. Praegu on liikmesriikide vahel suured erinevused.

Komisjoni täna esitatud tegevusplaan on vastus ELi valitsusjuhtidelt märtsi Ülemkogul saadud ülesandele töötada välja meetmed maksudest kõrvalehoidmise vastu.

Hetkel kuum