Ettevõtjad üritavad petta majaehitusega

Kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul on maksuhaldur viimastel aastatel tuvastanud mitmeid juhtumeid, kus ettevõtjad soetasid endale äriühingute nimel kortereid või ehitasid endale maja, väites, et ehitatakse ettevõtlusega seotud eesmärkidel (nt müügiks jmt). „Taoline tegevus on taunitav ja sellistel juhtudel käibemaksu ei tagastata,“ ütles Lemendik.

Näiteks esitas üks äriühing käibemaksu tagastusnõudeid kokku 78 000 euro ulatuses, mis olid väidetavalt tingitud eramaja ostja poolt tehtud kuludest, mida ehitati äriühingu juhatuse liikme krundile. Etteteatamata vaatlusel avastas maksuhaldur, et tegelikkuses on eramu juba sisustatud ja majas elab äriühingu juhatuse liige koos oma perekonnaga.

Samuti võib näiteks tuua äriühingu, mis tellis väidetavalt endale kuuluvas vanas laohoones koristus- ja lammutustöid ligi 60 000 euro ulatuses. Kontrolli käigus tegi maksuhaldur kindlaks, et väidetavalt koristus- ja lammutustöid tegev ettevõte oli sellel perioodil ostnud viimistluskaupu, mida suures ulatuses kasutati töid tellinud äriühingu juhatuse liikmele kuuluvas majas. Kontrolli tulemusel nõustus äriühing parandama oma käibedeklaratsiooni ja tagastas riigile 11 300 eurot käibemaksu, millega kinnitas, et töid ei tehtud laohoones.

Üks äriühing remontis juhatuse liikme abikaasale kuuluvat korterit, väites, et korteris asub ettevõtte kontor. Kontrolli käigus aga selgus, et ehitusarved summas 16 500 eurot on fiktiivsed. Lisaks selgus, et korteris ei asu äripind ja remonti tehti eluruumides. Kontrolli tulemusel suurenes äriühingu käibemaksukohustus 3000 ja tulumaksukohustus 4400 euro võrra.

Kaido Lemendik ütles, et MTA pöörab isiklike kulutuste tegemisele tähelepanu ka edaspidi ja maksud nõutakse sellistel juhtudel tagantjärele sisse koos intressidega.

Maksu- ja tolliameti (MTA) kontrolliosakond viis 10 kuuga läbi 4712 erinevat kontrolli, mille tulemusena määrati juurde 38,7 miljonit eurot makse ja millest praeguseks on riigieelarvesse laekunud 26,3 miljonit eurot makse.

Esitatud käibemaksu tagastusnõuete osas viidi läbi 3143 menetlust, mille tulemusel määrati täiendavalt makse 20 miljonit eurot ja jäeti rahuldamata tagastusnõudeid summas 16,5 miljonit eurot. Tagastusnõuete esitajate osas on kõige probleemsemad autode ostutehingud, kullavalanditega seotud äritegevus ja jätkuvalt on aktuaalsed kinnisasjade soetamised eesmärkidel, mis ei ole ettevõtlusega seotud.