Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    MTA saatis kirja sadadele ettevõtetele

    Maksu- ja tolliamet saatis sel nädalal koos keskkonnainspektsiooniga välja teavituskirjad 300 ettevõtjale, paludes neil üle vaadata, kas pakendite ja pakendijäätmete käitlemine vastab seadusandluses sätestatud nõuetele.

    Kirjas tuletatakse meelde, et pakendiaktsiisi seaduse järgi on pakendiettevõte kohustatud enda turule lastud pakendid taaskasutama. Ettevõte saab selleks liituda pakendi taaskasutusorganisatsiooniga, suunata pakendi iseseisvalt taaskasutusse või maksta taaskasutamata pakendilt aktsiisi.
    MTA ja keskkonnainspektsioon teevad teist aastat koostööd selle nimel, et tagada pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse ja pakendiaktsiisi seaduse täitmine. Selle aasta kontrollide tulemusena on täiendavalt juurde määratud 109 740 eurot pakendiaktsiisi, millest on laekunud üle 80%.
    Ameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul on pakendiaktsiisi eesmärgiks keskkonnakaitse ning selleks soodustatakse pakendite korduv- ja taaskasutust, vältides seeläbi keskkonnareostust.
    "Üldise arusaama kohaselt peetakse pakendiks vaid kilekotti või kaubakarpi, kuid seaduse kohaselt on pakendid ka hambapasta tuub ja kreemipurk ning saelaudu kooshoidev traat," selgitas ta.
    Pakendiseaduse kohaselt on pakend mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks. Pakendiaktsiisi seaduse järgi maksustatakse aktsiisiga Eestis turule lastud kauba pakend ja teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba pakend juhul, kui seda pakendit müüakse, vahetatakse, võõrandatakse tasuta või võetakse kasutusse omatarbeks.
    Ettevõte, mis laseb Eestis pakendatud kauba esmakordselt turule ja muudab selle kättesaadavaks levitamise või kasutamise eesmärgil, tasub taaskasutamata pakendilt aktsiisi. Pakendiaktsiisi tasujal on kohustus esitada maksu- ja tolliametile igas kvartalis aktsiisideklaratsioon.
  • Hetkel kuum
Uuring: klienditeenindus 400 protsenti paremaks? Tehtav!
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
Euribor langes kolmapäeval veidi
12 kuu euribori intressimäär, mida tavaliselt kasutatakse eluasemelaenude puhul, langes kolmapäeval 3,719 protsendile.
12 kuu euribori intressimäär, mida tavaliselt kasutatakse eluasemelaenude puhul, langes kolmapäeval 3,719 protsendile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
G7 annab Ukrainale Vene külmutatud varade intresside tagatisel 50 miljardit laenu Tsahkna: aeg on liikuda ka varade enda juurde
Maailma suurriikide G7 kohtumisel lepiti kokku viis, kuidas saaks Ukraina toetamiseks kasutada ära Vene külmutatud varasid.
Maailma suurriikide G7 kohtumisel lepiti kokku viis, kuidas saaks Ukraina toetamiseks kasutada ära Vene külmutatud varasid.
Rail Balticu projekt on ohus: puudu on kuni 19 miljardit eurot
Rail Balticu projekti edasiliikumine on ohus, sest seitsme aastaga on selle hinnanguline maksumus neljakordistunud ning sellest võib tekkida 10–19 miljardi eurone eelarvepuudujääk, leiavad Eesti, Läti ja Leedu riigikontrollid täna avaldatud ühisaruandes.
Rail Balticu projekti edasiliikumine on ohus, sest seitsme aastaga on selle hinnanguline maksumus neljakordistunud ning sellest võib tekkida 10–19 miljardi eurone eelarvepuudujääk, leiavad Eesti, Läti ja Leedu riigikontrollid täna avaldatud ühisaruandes.