Riigikogu põhiseaduskomisjon algatas täna seadusemuudatused, mis annavad jõustumisel Eestis esimest korda rahvale õiguse esitada otse riigikogule kollektiivseid ettepanekuid.
Seni on rahvale kõrgeima riigivõimu otseseks teostamiseks kaks viisi: valimised ja rahvahääletus. Lisaks on õigus pöörduda saadiku või riigikogu poole märgukirjaga ning vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus teha algatusi omavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
Nüüd on arutusel seadusemuudatus, mis annab kollektiivsele pöördumisele jõu algatada mingi küsimuse arutamine, samuti seaduste algatamine või muutmine ning sellega panna parlamendile kohustus nõuetele vastav ettepanek päevakorda võtta ja menetleda.
Kollektiivse pöördumise riigikogule esitamiseks tuleb eelnõu kohaselt koguda sellele vähemalt 1000 toetusallkirja. Elektroonilise või kirjaliku allkirja võivad anda kõik 16-aastaseks saanud Eesti kodanikud ja alalise elamisloaga Eesti elanikud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teiseks nõudeks on, et pöördumine peab sisaldama selgituse, miks olemasolev regulatsioon ei rahulda ning konkreetset ettepanekut kehtiva regulatsiooni muutmiseks. Kusjuures lisada tuleb vähemalt kolm lehekülge pikk põhjendus muudatuse vajaduse kohta.
Pöördumisi menetletakse sarnaselt seaduseelnõudega ehk riigikogu juhatus peab 30 päeva jooksul otsustama, kas kollektiivne pöördumine vastab vorminõuetele ning suunama selle siis vastavasse komisjoni. Keelduvat otsust peab komisjon põhjendama.
Saksamaa Bundestag viis 2011. aastal läbi uuringu, mille tulemuste kohaselt on 29 Euroopa riigis mingil kujul olemas parlamendipetitsiooni süsteem ja 20 riigis on rahval võimalus otse pöörduda palvega parlamendi poole.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!