- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,75%6 274,39
- DOW 300,66%44 778,89
- Nasdaq 0,96%20 589,75
- FTSE 1000,5%8 818,25
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,02
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,75%6 274,39
- DOW 300,66%44 778,89
- Nasdaq 0,96%20 589,75
- FTSE 1000,5%8 818,25
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaubavahetuse langus jätkub
Võrreldes eelmise aasta septembriga vähenes tänavu septembris kaupade eksport jooksevhindades 8% ja import 2%, teatab statistikaamet. Tänavu üheksa kuuga kahanes eksport eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1%.
Septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,03 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,14 miljardi euro eest. Võrreldes eelmise aasta septembriga vähenes eksport 94 miljoni ning import 21 miljoni euro võrra. Et eksport vähenes oluliselt rohkem kui import, siis suurenes septembris ka kaubavahetuse puudujääk 109 miljoni euroni.
Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Soome (16% Eesti koguekspordist), järgnesid Rootsi (15%) ja Venemaa (12%). Koguekspordi kaheksaprotsendilist vähenemist võrreldes 2012. aasta septembriga mõjutas peamiselt väljaveo vähenemine USA-sse (langus 63% ehk 47 miljonit eurot) ning Rootsi (langus 14% ehk 26 miljonit eurot). Ekspordi vähenemine USA-sse oli peamiselt mõjutatud mineraalsete kütuste ning elektriseadmete väljaveo vähenemisest. Eksport Rootsi vähenes peamiselt elektriseadmete väljaveo vähenemise tõttu. Eksport Lätti suurenes 22%.
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt ja Rootsist ja (mõlemast 10%). Enim mõjutas impordi kaheprotsendilist langust aastatagusega võrreldes sisseveo vähenemine Hollandist ja Soomest (langus vastavalt 47% ja 8%). Sissevedu Hollandist vähenes eelkõige orgaaniliste kemikaalide ning Soomest mineraalsete kütuste sisseveo vähenemise tõttu. Samal ajal kaupade import Poolast suurenes 44% raudteeveeremi sisseveo suurenemise tõttu.
Eestist eksporditi enim elektriseadmeid (18% Eesti koguekspordist), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%) ning mineraalseid kütuseid (sh elektrienergia, bensiin, põlevkiviõli) (10%). Eksport vähenes eelmise aasta septembriga võrreldes peamiselt mineraalsete kütuste ning elektriseadmete väljaveo vähenemise tõttu (langus vastavalt 48% ja 20%). Samas suurenes oluliselt puidu ja puittoodete ning tekstiili ja tekstiiltoodete väljavedu (kasv vastavalt 25% ja 32%).
Septembris imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid (18% Eesti koguimpordist), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%) ning mineraalseid kütuseid (11%). Eesti koguimpordi vähenemist võrreldes 2012. aasta septembriga mõjutas peamiselt mineraalsete kütuste sisseveo vähenemine (34%). Samas suurenes aga transpordivahendite ning tekstiili ja tekstiiltoodete sissevedu (kasv vastavalt 27 ja 22%).
Võrreldes augustiga suurenes septembris eksport 2% ning import 4%. Ekspordi kuist kasvu mõjutas enim teravilja, laevade ja ujuvkonstruktsioonide väljaveo suurenemine.
Tänavu üheksa kuu arvestuses jäi Eesti kaubavahetus samale tasemele võrreldes eelmise aasta sama perioodiga — eksport küll kahanes 1% ja import 0,3%, aga samal ajavahemikul langesid ka ekspordi- ja impordihinnad (vastavalt 1% ja 2%).
Eurostati andmetel tõusis septembris ettevõtjate kindlustunnet peegeldav majandususaldusindeks Eestis ja Saksamaal, langes aga Soomes ja Rootsis. Oktoobris sama näitaja nii Eestis kui ka peamistes ekspordi sihtriikides tõusis.
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele