„Õigupoolest ilmub ikka ja jälle välja neid, kes arvavad, et nüüd on see õige aeg riigil laenu võtta. Ainult et milleks? Sedakorda siis väidetavalt moodsa majanduse ehitamiseks,“ nentis Kukk. Ta lisas, et kui vastab tõele, et Ain Hanschmidt on soovitanud pensionite maksmiseks hakata riigil laenu võtma, siis on see kummastav.

Kukk oli hämmastunud, kust võtab Hanschmidt väite, et kõik majandusteadlased teavad, et moodsat majandust ei ehitata üles ilma laenu võtmata. „Pean ennast ka ise majandusteadlaseks,  tänases mõttes majandusdoktori kraadiga, kuid ei tea seda,“ nentis Kukk. Ta rõhutas, et moodsa majanduse ehitavad üles ikkagi ettevõtjad, mitte riik.

Ta nentis, et lugedes intervjuud küll eest taha, küll tagant ette, jäi talle mulje, et võlakirju on vaja üksnes pankadele, kelle likviidseid vahendeid peaks riik edasi hoiustama. „Kurb, kui Ain Hanschmidti arvates on Eestis tegutsevad pangad nii saamatud, et ei oska ega suuda neile süllekukkuvat raha ära kasutada. Või tõesti peab riik hakkama kallilt ostetavate võlakirjadega maksma pankadele kinni kasumit,“ arutles ta. Kukk märkis, et kui riik hakkab võlakirjadega ülal pidama pensioni kolmandat sammast, siis on olemuslikult tegemist ajas edasilükatud esimese sambaga.

„See, mida Ain Hanschmidt pakub, on eelmise sajandi lõpu Lõuna-Ameerikast tuntud mudel. Millega see näiteks Argentiina puhul päädis, teame väga hästi,“ nentis Kukk.

 Ettevõtja Ain Hanschmidt väidab Äripäevale antud intervjuus, et ilma riikliku laenuta enam edasi minna ei saa. Äripäev küsis, kas Eesti riik peaks laenu võtma?