• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,39
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,39
  • 21.11.13, 15:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mertsina: suhtun ettevaatlikult riigivõla suurendamisse

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina suhtub ettevaatusega ettepanekutesse suurendada riigi võlakoormust.
Mertsina märkis, et Eesti valitsemissektori võlg on Euroopa Liidu madalaim ning lähiaastate prognoosi järgi jääb see suhtarv umbes samale tasemele. Ta rõhutas, et valitsemissektori võlga ei saa selle eelarveseisust eraldi vaadata. Enamus ELi liikmesriike on aga tema sõnul võla suurendamise arvelt eelarvepuudujääki jõudsalt vähendanud ning riigirahanduses praeguste fiskaalprobleemide lahendamise tulevikku lükanud.
„Tuleb arvestada, et praegune ülimadalate intresside keskkond ei kesta igavesti,“ nentis Mertsina. Ta lisas, et laenuteenindamise kulude vähendamiseks peavad võlgu võtnud riigid tõestama finantsturgudele, et nende reformid ka reaalseid tulemusi annavad.
Eesti kogus tema hinnangul ülejäägis eelarvega reserve, mida sai kriisiaastatel kasutada ning hoiduda uute võlakohustuste tekitamisest. Ta nentis, et praeguseks murrab enamus riike pead, kuidas oma riigivõlga vähendada ning hoida pikaajaliselt riigirahandus kontrolli all.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mertsina arutles, et Eesti elanike vähenemine ja samal ajal vanemaealiste elanike osakaalu suurenemine hakkab üha tõsisemalt riigieelarvet koormama, mis omakorda süvendab vajadust suurendada sotsiaalkulusid. See vähendab aga riigirahanduse paindlikkust ning jätab vähem ruumi näiteks taristuprojektide investeeringuteks, mis aitaksid konkurentsivõimet tõsta.
„Riigivõla teeninduskulud muudaksid eelarve tasakaalus hoidmise raskemaks. Seetõttu suhtun ma väga ettevaatlikult igasugustesse ettepanekutesse võlakoormust tõsta,“ nentis Mertsina.
Ettevõtja Ain Hanschmidt leiab, et riiklikke laene mitte võttes enam edasi minna ei saa. Äripäev küsis, kas Eesti riik peaks laenu võtma.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 27 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele