Aeg võtta laenu

Kaisa Gabral 20. november 2013, 15:45

Kui siiani on riik ja valitsus üritanud näidata Eesti elu edukana ja inimeste heaolu kõrgena, siis nüüd oleks aeg ka reaalseid samme astuda, arvas Infortari üks omanik Ain Hanschmidt.

Paar päeva tagasi kogunesid erinevad liidud, et arutada võimalusi kolmanda pensionisamba elavdamiseks. Ühe võimalusena arutati tööpensioni võimalikkust. Kuid ettevõtja Ain Hanschmidti hinnangul ei peaks riigieelarve auke ja pensione vaid tööandjate kraesse kirjutama - selle asemel tuleks riigil ajaga kaasas käia ning laenu võtta.

Intervjuu Ain Hanschmidtiga:

Kuidas teie suhtute tööandjapensionisse?
Hetkel on suurim probleem pigem see, et meie fondid on Euroopas madalaima tootlikkusega. Esmalt tuleks välja selgitada põhjus. Soomes ja Poolas on kohustus investeerida pensionifondide osas vaid oma riiki, meil minu teada nii ei ole. Meil on vabadus investeerida kogu maailma ja siis ongi raha haihtunud Balkani maadesse.

Kas Eesti turg selle jaoks liiga väike ei ole?
Eesti turg on väike. Aga probleem on pigem selles, et Eesti riigil pole oma võlakirju. Kas riigieelarveprobleeme soovitakse praegu lahendada vaid ettevõtjate kulul, teha makse juurde, leida varjatud maksustamisvõimalusi? Kui kriis hakkas, siis tõsteti käibemaks 18% pealt 20% peale, keegi ei räägi enam selle tagasitõstmisest.

Kui tahta moodsat majandust või ehitada heaoluühiskonda, „jõuda esimese viie hulka Euroopas“, siis tegelikult Eesti riigil oleks aeg võtta laenu. Meie laenukoormus on väike ja eelarveprobleemid tuleb lahendada kohe.

Vaadake, palju Eestis on deoposiite, fonde, kus on raha, mida ei osata kuskile panna. Kui Eesti riik võtaks laenu näiteks 2%ga, siis see kindlustaks riigi võlakirjadele turgu ja ka Eesti riik saaks raha paigutada õigetesse kohtadesse, et eelarveprobleeme lahendada. Pensionifondid ja rahvas saaks samuti oma vahendeid paremini kasutada, sisuliselt Eesti riigi huvides. Kogu Lääne-Euroopa on laenu võtnud, ja just ka oma rahva käest võtnud. Kui praegu lastaks võlakirjad 2%ga välja, siis paljud pensionifondid ostaksid, ma usun. Ja kui fondide tootlikkus on parem, on ilmselt ka kolmas sammas atraktiivsem. Samuti teine ja esimene.

Miks Eestis täna võlakirju veel välja lastud pole siis?
Eesti majandus on hästi arenenud, on saadud ots otsaga kokku. Kogu Euroopa liigub USA suunas, kes on palju laenu võtnud, ja samal ajal me näeme, et raha väärtus kogu aeg langeb. Kui Eesti oleks näiteks 1993.-94. aastal laenu võtnud ja seda õigesti investeerinud, oleks täna seda laenu oluliselt kergem tagasi maksta, raha väärtus on kahanenud.

Õige on probleeme kohe lahendada, muidu võib küna lõhki minna, eriti olukorras, kus rahvaarv kahaneb ja inimesed liiguvad Eestist välja. Me peame muutuma atraktiivsemaks.

Eesti praegune valitsus on pigem laenamise vastu. Kas sel juhul peaks ka poliitika muutuma?
Valitsus peaks lihtsalt ajaga kaasas käima. Laene mitte võttes enam edasi minna ei saa. Inimestel mingeid omavahendeid on, pangad sisuliselt intresse ei maksa, Eesti pankades on kõigi aegade suurimad deposiidid. Kui valitsus laseks võlakirjad välja, saaks ta seda raha efektiivsemalt kasutada eelarveprobleemide lahendamiseks. See kindlustaks meil ka tulevikku paremini.

Vanasti öeldi, et kui võtad laenu, siis tulevaste põlvede arvelt, aga see ei ole nii. Kui me võtame laenu ja paneme asjad õigesti paika, siis me lahendame probleeme, mida peavad muidu tulevased põlvkonnad lahendama. Raha väärtus on täna suurem, kui see on näiteks kümne aasta pärast. Kõik majandusteadlased teavad, et moodsat majandust ei ehita üles ilma laenu võtmata.

Tööandjapensioni teema on vaid väike kild, ja tuleks asjale läheneda teisest otsast?
Iseenesest on see hea idee, kuid pensionifondid peavad olema tootlikud. Raha väärtus ei tohi seal kaduda, see, et sa oled 15 aastat teeninud ja tootlikkus oluliselt langeb ja fondihaldurid võtavad veel kopsaka protsendi ka - eriti võrreldes teiste Euroopa halduritega.

Äkki meil on siis liiga kõrged haldustasud ja ebapädevad haldurid?
Pigem on probleem süsteemis, mitte inimestes. Nii soomlased kui rootslased investeerivad palju kodumaale. Meil puuduvad omavalitsuste võlakirjad. Parem investeerida turgu, mida sa tunned ja tead. Kaugelt paistab ju kõik ilus, hea ja särav.

Meil on kõik tingimused loodud ja on ka piisavalt tarkust, et laenu võtta ja raha õigesti paigutada. Kunagi toodi laenamise vastuväiteks see, et pole tarkust, kuidas raha paigutada.

Näiteks on Eesti saanud Euroopas uhkustada kui väikseima laenukoormusega riik.
Näide lihtsalt näitamiseks, aga kas ka elamiseks? Nüüd on 20 aastat juba oldud ja selgelt on näha, et raha väärtus ajas kukub. On vaja vaadata, mis on meie kriitilised kohad, kuhu tuleviku arengu nimel panustada. Ei pea raha panema kuskile Balkani maadesse või kõrge riskiga piirkondadesse.

Te räägite huvitavalt. Kas teid poliitikasse viimasel ajal kutsutud ei ole?
Ei ole. (Naerab.) Majandus on lihtsalt hakanud takerduma ja 1% kasv on Eesti kohta liiga väike.

Kuidas te enda pensioni korraldanud olete?
Olen ettevõtja ja pean need sambad ise endale teenima. Olen teise samba klient. Kuid ettevõtja peab ise oma pensioni eest muretsema, investeeringud kinnisvarasse või äridesse, mis on ka 30 aasta pärast olemas.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2013, 08:27
    Otsi:

    Ava täpsem otsing