Rahandusminister Jürgen Ligi ei nõustu Ain Hanschmidti soovitusega suurendada riigilaenu. Ligi rõhutab, et riigi eesmärk ei saa olla suurinvesteerimine lihtsakoelisusse.
„Hanschmidti ja selle
nn sisulise debati algatamise üle saan ainult imestada,“ märkis Ligi ja esitas hulga tekkinud küsimusi. Mis eelarveprobleemi arvab Ain Hanschmidt laenuga lahendavat? Kuidas võlg asendavat käibemaksu? Kuidas ta saab seostada odavat laenamist suure laenamise ning odavat laenamist suure tootlikkusega pensionifondide jaoks?
Ligi rõhutas, et Eesti riigina on EL suurim investor ning on suur ka siis, kui euroraha eraldada. Ta märkis, et riigi kulutamisel on piirid, millele ei järgne lõputut kasulike investeeringute nimekirja ja garanteeritud tootlust.
„Olen Rootsi pankuritele edasi öelnud soovi, et pensionifondide tähelepanu Eesti turule suureneks, aga iial ei mõtleks ma, et pensionifondidel oleks siin palju ruumi ja võimalust riske hajutada,“ märkis Ligi.
Ta rõhutas, et riigi kuludel ja investeerimisel on piirid ja need vajavad stabiilsust. „Ainult siis saab tagada valikute mõistlikkuse poliitikute omakasu asemel,“ nentis ta.
Ligi selgitas, et riigi laenuvõimel, laenu hinnal ja eelarvepoliitikal on otsene seos ning iga laenamiskampaania toob vältimatult kaasa disproportsioonid majanduses, laenusõltuvuse, rahakasutuse ebatõhususe, laenu hinna tõusu ja tagasilanguse.
„Meie tegelik eesmärk peab olema valikuline rahakasutus ja struktuuriparandused, mitte suurinvesteerimine lihtsakoelisusse,“ teatas Ligi.
Ettevõtja
Ain Hanschmidt leiab Äripäevale antud intervjuus, et ilma riikliku laenuta enam edasi minna ei saa. Äripäev küsis, kas Eesti peaks laenu võtma.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!