Riigikontroll: Eestil võiks olla eurorahast võõrutamise plaan

Investeeringuid tehakse tema hinnangul üldjuhul vaid siis, kui saadakse toetusi. Olgo nentis, et riigi puhul ei ole enamaks investeerimiseks ka väga palju võimalusi. Ta lisas, et fikseeritud kuludest suurema osa moodustavad pensionid, sotsiaaltoetused ja need kulud, millega riik arendusinvesteeringuid ei tee. Samuti takistavad riigil investeeringuid teha teatud riiklikud protsessid või seadustest tulenevad põhjused.

Ideaalis peaks investeerimine riigi arendamisse Olgo sõnul käima järgmiselt: teatud valdkondades lepitakse kokku teatud arengumissioon, kuhu tahetakse jõuda ning siis on selge, mida tuleks teha, et sinna jõuda ja millistest allikatest saab neid muutusi rahastada.

Täna on Olgo sõnul riigil plaanis need asjad, mida saab Euroopa Liidu rahaga muuta või investeerida, need arendused, mida Euroopa Liidu rahaga muuta ei saa, neid eriti ei tehta. Ta tõi näite muuseumide kohta, kus Euroopa Liidu raha oli võimalik kasutada muuseumi näitusesaalide kordategemiseks, ent teisalt kehvas seisus muuseumide hoidlatele Euroopa raha ette nähtud ei olnud.

Olgo nentis, et kahjuks on seisma jäänud mõnda aega tagasi riigi kinnisvara andmine RKASi haldusalasse. Tema sõnul on vaid 20 protsenti riigi kinnisvarast üle antud. Suurim riigi kinnisvara omanik on täna haridusministeerium. See, et kinnisvara ei ole ühtses halduses, takistab selle kinnisvara arenguid ja sinna investeerimist.

Olgo sõnul tuleks lähiajal RKASilt kinnisvara üle võtta ja hakata vaatama, mida ja kuidas arendada ning millised on vajadused. Ta rõhutas, et täna ei tea tihti koole haldavad üksused isegi seda, kui palju on neil pinda, mis osa sellest on pidevas kasutuses ja milline osa ebapraktiliselt tühjana seisab.

Paljud pearahal toimivad süsteemid, näiteks tervishoid ja haridus, tunnistavad, et see raha ei kata ära tegelikku investeerimisvajadust märkis Olgo. „Kui riik tahab, et ta kinnisvara oleks hästi hoitud või need, kellelt ta teenust ostab, suudaksid seda hästi hoida ja majandada, siis tuleb rahastamismudelid üle vaadata,“ ütles ta.

Uus aeg Eesti jaoks algab aastal 2020, kui käivitub uus Euroopa Liidu toetuste periood. Olgo rõhutas, et juhul, kui Eesti riik areneb nii nagu plaanis, siis suure tõenäosusega ei saa Eesti järgmisel rahastusperioodil toetusi. „Küsimus on selles, kas meil on riigina plaan, kuidas end Euroopa Liidu rahast võõrutada,“ viskas Olgo õhku.