• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,74%40 186,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,19
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,74%40 186,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,19
  • 19.12.13, 14:23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Marek Helm: käibemaksu kontroll vajab uuendamist

Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul vajab uuendamist terve käibemaksu kontrollisüsteem.
Helm viitas edule kütuseäri maksupetturitega võideldes, ent lisas, et muutmist vajab terve süsteem, mitte ühe meetme kohendamine.
Järgneb Marek Helmi kommentaar:Olen kahe aasta jooksul ettevõtjatega kohtudes kuulnud palju kordi kurtmist käibemaksupettuste teemal. Nende vestluste pinnalt oleme viimasel aastal oluliselt oma aktiivsust suurendanud, et lisaks meie igapäevatööle otsida laiemaid lahendusi pettuste vähendamiseks, samuti selleks, et selgitada pettuste olemust avalikkuses.
Ettevõtjate arvamusavaldused on vastuolulised – räägitakse pühendunult, et käibemaksupettused on probleem, samas muutusteks valmis ei olda, ka pole kuulda olnud konkreetseid ettepanekuid käibemaksupettuste vähendamiseks. Ainus läbivalt kõlav soovitus on, et kontrollige pettureid ja ärge ausaid ettevõtteid tülitage. Meie argument on, et praeguse süsteemi probleem on just nimelt selles, et kontrollimise asemel tegeleme info kogumisega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kontrollisüsteemi uuenduse eesmärk on ka see, et kontrolli käigus ei peaks tülitama ausaid ettevõtjaid. Kinnitan, et mitmed ettevõtjad on omavahelistes vestlustes meie algatusi toetanud ja võtnud neid kui tõsiseid samme ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Aga ilmselt pole siis pettustest tulenev kahju ausale konkurentsikeskkonnale veel nii suur, et muutuse vajadust avalikult toetada. Argument, et on olemas mingi muu ja parem meetod, on kasutu, kuni seda pole keegi näinud ega kirjeldanud, me ei saa jääda sellest unistama.
Meenutamist tasub kütusesektori näide – tagatiste süsteem rakendati 2011. aastal just käibemaksupettuste vähendamiseks. Tulemuseks oli ettevõtete arvu vähenemine 400-lt 200-le, samas kui nende tegutsema jäänud 200 ettevõtte puhul oli täiendav maksulaekumine sada miljonit eurot aastas.
Sellist mõju ei oodanud keegi. Pole avalikkuses eriti juureldud ka selle üle, kelle valdusesse läks see sada miljonit eurot enne tagatiste süsteemi rakendamist. Aga hirmud olid ka siis – ettevõtlusvabaduse piiramine, tanklate kadumine maapiirkondadest.
Ennetades küsimust, et miks te siis teistes sektorites sarnaseid meetmeid kasutusele ei võta, vastan, et paraku läksid petturid kohe kohvile, suhkrule ja muudele kaupadele üle. Mis tähendab, et muutmist vajab terve süsteem, mitte ühe meetme kohendamine. Käibemaksu kontrollisüsteemi uuendamine vähendab nõudlust pettusega saavutatud odavama hinnaga suhkrule sõõrikute küpsetamiseks, odavamale armatuurrauale hoonete ehitamiseks, odavamale kütusele oma jaeketi tanklates müümiseks või käibemaksu võrra odavama auto soetuseks.
Meile on ette heidetud vähest selgitamist, kuid väidan, et suurem osa ettevõtjatest saab muudatuse sisust väga hästi aru. Ja selles tulebki otsida vastuseisu põhjusi. Muudatuse kulud on ettevõtjate jaoks ühekordsed, kuid uuenduse tulemusel tekiks järgmisel aastal esimest korda sisend ka selliseks analüüsiks, mis annaks ülevaate sellest, kui suur osa ostjate ja müüjate infost ei lange omavahel kokku ja võimaldaks senisest paremini kontrollida deklareerimata käivet ja alusetult tagastatud käibemaksu – raha, mida ausad maksumaksjad on riigile tasunud ja mida me aastas 1,1 miljardi euro ulatuses teistele loetud päevadega tagasi anname.
Käibemaksupettused ei vähene seni, kui meie ressurss kulub vaid info otsimisele ja kogumisele, mitte selle info kontrollimisele. Sealjuures on hoolimata info vähesusest meie analüüsivõimekus maailma mastaabis esimeste hulgas, mida tunnistab ka Rahvusvaheline Valuutafond.
Meie analüüs näitab, et käibemaksu kontrollisüsteemi uuendamisel on majanduskeskkonnale positiivne mõju. Lisaboonusena täiendavale maksulaekumisele saavad tegutsemisruumi juurde just needsamad ausad ettevõtjad, kes hetkel maksu- ja tolliametit ning rahandusministeeriumi kritiseerivad.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele