• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 09.01.13, 13:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Šveitsi alalhoidlik keskpank – maailma suurim riskivõtja

Läbi aegade turvalisusega silma paistnud Šveitsi keskpank on frangi nõrgestamiseks ja ekspordist sõltuva majanduse kaitseks käivitanud väga riskantse strateegia, kirjutab tänane Wall Street Journal, kõrvutades konservatiivse keskpanga tegevust suure võimendusega riskifondiga.
Šveitsi keskpank trükib juurde nii palju franke kui vaja, et hoida seda euro vastu tugevnemast. Keskpanga "mängu pandud" summa läheneb juba Šveitsi SKP-le, tehes muidu ikka konservatiivsest keskpangast maailma suurima riskivõtja, kirjutab ärileht.
2010. aasta algusega võrreldes on Šveitsi keskpanga välisvaluutas varade portfell kasvanud neli korda.
Pea iga suurem keskpank maailmas teeb praegu ebatraditsioonilisi tugioste, et ergutada kodumaist majandust. Kõik riskivad sellest raha kaotada, kuid Šveitsi keskpanga risk on eriti kõrge – pank on välisriikide valuutat, võlakirju, aktsiaid ning kulda ostnud kokku 500 miljardi frangi ehk 541 miljardi dollari väärtuses, mis vastab peaaegu riigi SKP-le. Võrdluseks küünivad USA keskpanga tugiostud 20%-le SKPst, Euroopa Keskpangas on võrreldav näitaja 30%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Septembris 2011 seadis Šveitsi keskpank frangi tugevnemisele piiriks 1,20 franki eurost. Sellest on kinni peetud, kuid keskpank on igasugustest vahetuskursi muutustest väga haavatav, kuna varad on võõras valuutas. USA keskpank seevastu trükib dollareid ja ostab dollarites denomineeritud varasid. Šveitsi keskpangal seda võimalust pole, kuna taolises mahus frangis denomineeritud varasid lihtsalt ei ole.
"Šveitsi keskpank tegutseb väga sarnaselt võimendusega riskifondile," kirjutas endine valuutadiiler Bruce Krasting oma blogis. "Pank võtab valuutapositsioone rahva rahaga. Keskpank võtab väga suuri riske."
Üks Šveitsi keskpankur möönis lehele, et riskid on suured, kuid keskpank ei saanud frangi tugevnemist tegevusetult pealt vaadata. Majandus oleks riskinud sellest deflatsioonispiraali langeda. Sisuliselt on sõltumatu Šveitsi keskpank end sidunud euroala valuuta ja majandusega.
Erinevalt erainvestoritest ei saa Šveitsi keskpank end valuutakursi kõikumiste vastu kindlustada. Et mitte liiga palju varasid eurodes ei oleks, on keskpank ostnud isegi Korea woni ja Austraalia dollareid.
"Ma ei oleks kunagi arvanud, et selline inflatsioonivastane konservatiivne asutus nagu Šveitsi keskpank hoiaks meie valuutat oma reservis," ütles Austraalia keskpankur Glenn Stevens. "See on märkimisväärne."

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 25 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele