- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Taani ja Šveitsi raha hoidmise eest tuleb peale maksta
Kaks maailma suuremat väärpaberite hoidmise (custody) panka State Street ja Bank of New York Mellon nõuavad hoiustajailt, et need maksaksid intressi Taani krooni ja Šveitsi frangi pangas hoidmise eest, kuna kliendid pagevad eurost.
State Street nõuab novembrist pangas Taani krooni hoidjailt 0,75 protsenti intressi. Ka frankide hoidmise eest peab kleint maksma pangale, vahendab Bloomberg. See tähendab, et varahaldusfirmad, kindlustusseltsid ja pensionifondid peavad raha hoidmise eest maksma pangale. BNY Mellon hakkas klientidelt Taani kroonide hoidmise eest nõudma septembris tasu, kuid frankide hoidmine ei ole seal maksustatud.
Taani ja Šveits on kärpinud oma intressimäärad nulli lähedale või alla nulli, et vältida valuutade tõusu euroalalt pageva raha tõttu, kus kardetakse euroala lagunemist. Kuigi negatiivsed intressimäärad võivad peletada eemale mõned kunded, soovivad pangad taastada kasumimarginaalid, mis nad teenivad investeerides ja hoiuste sissevõtmise vahena.
"See paistab kliendivaenulik, kuid State Street tegeleb peamistelt institutsionaalsete klientidega ja ma arvan, et nende inimesed on asusaavamad," ütles Pennsylvania ülikooli rahvusvahelise panganduse professor Richard Herring. "See on üleüldine probleem, mille on põhjustanud suurte riikide keskpankade rahapoliitika."
Negatiivsed intressimäärad on Euroopa võlakriisi sümptom, mis on lõhkunud üle maailma hoiuste ja laenamise mustrit, kuna hoiustajad ja pankurid otsivad turvalisust, kui üks või mitu riiki võivad euroaalt lahkuda.
State Street plaanib nõuda arvelduskontol frangi hoidjatelt 0,25 protsenti tasu. Tasu hakkab kehtima vaid neile vähesele protsendile kundedest, kelle kontol on üle minimaalse lubatud raha. Praeguste valuutakursside puhul on selleks tasemeks umbes 225 000 Taani krooni või 100 000 franki.
BNY Mellon võtab tasu väga vähestelt klintidelt, kes hoiavad oma kontodel Taani kroone, ütles panga pressiesindaja Kevin Heine. Põhjuseks on Taani rahaturu negatiivsed intressimäärad.
Maailma suurim väärtpaberite hoidmise pank BNY Mellon kehtestas mullu ebatavaliselt suurte dollarikontojäägiga klientidele 0,13protsendise tasu, et peletada minema USA dollarite panka voolu.
Taani keskpank kärpis juulis hoiusemäära miinus 0,2 protsendile.
Intressimäärad on langenud alla nulli varemgi. USA valitsuse võlakirjade tootlus oli 1930ndatel ja 1940ndatel kohati negatiivne. Šveits kehtestas 1970ndatel negatiivsed intressimäärad osana kapitali liikumise kontrolli raames.
Siiski võivad negatiivsed intressimäärad tuua kaasa ebasoovitavad tagajärjed. Kliendid võivad panna suured rahasummad pankade hoiulaegastesse, maksumaksjad võivad hakata tegema liigseid ettemakseid oodates hilisemat maksutagastust ja tšekke võidakse kauem käes hoida enne nende lunastamiseks saatmist, kirjutasid Föderaalreservi analüütikud oma 29. augusti blogisissekandes.
Enimloetud
3
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Viimased uudised
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele