EHITUS. Projekteerijad: tööd kõigile ei jagu

Nüüd, kui riiklik tugi on kadunud, mõjutab see ka ehitusmahtusid – ja see omakorda kõiki seotud valdkondi, alates materjalitootjatest ja lõpetades projekteerijatega. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane tunnistas juba eelmisel suvel, et 2013. aastalt pole midagi head oodata, sest kvoodiraha kadudes kukuvad ehituse ning ehitusmaterjalide müügimahud. Lahendusena pakkus ta välja ekspordile keskendumise.

Kui materjalitootjad suunavad pilgu piiri taha, siis projekteerijad oma lähitulevikku rõõmsates toonides ei kirjelda: tihe konkurents on tinginud võrreldes naaberriikidega põhjendamatult madala hinna ning kõigile tegutsemisruumi ei ole.

Eesti turg killustunud. Sweco Projekti juhatuse liige Henri Toom seletas, et Eestis on turg killustunud ning valitseb madalaima hinnaga projekteerimine. “Endiselt on probleem kasumlikkuse saavutamine ja selle hoidmine,” märkis Toom, kes nentis, et mõnes valdkonnas on tööd tõesti vähemaks jäänud, kuid nad üritavad hoida nõudlusele vastavat pakkumist ja käsil töödega käivet.

ASi Entec Eesti juhatuse liikme Andres Piirsalu hinnangul sõltub projekteerijate turuseis teenuse profiilist. “Üldine käivete ja tellimuste tase on mingil määral stabiliseerunud ning selgelt buumieelsel tasemel,” ütles ta ja nentis, et tööde hind on jätkuvalt madalal, konkurents aga terav.

Amhold ASi tegevdirektori Arvu Mägi sõnul on Eestis viimastel kuudel avaliku sektori hangete maht projekteerimises kahanenud, ent erasektori tellimused kasvanud.

Kindlustunne hinnas. Põhjamaades hinnatakse odava teenuse asemel usaldusväärset oskusteavet ning kindlustunnet. “Projekteerimisteenuse hind ei ole kõige olulisem kriteerium kogu ehitise kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja ekspluateerimisel,” ütles Sweco Projekti juhatuse liige Toom, kes peab Eesti ja naaberriikide suurimaks erinevuseks raamlepinguid, mis Eestis laialdast kasutamist leidnud ei ole.

Naaberriikide ehitusturud ja projekteerimisteenuste mahud on Amholdi juhi Mägi sõnul oluliselt suuremad, see tingib aga ka tugevamate büroode kasvu. “Ilmselt Eestis suuremate ja tugevamate büroode käive sel aastal kasvab, nõrgematel ja väiksematel büroodel on aga ees rasked ajad,” ennustas Mägi. Ta nentis, et konkurents ei ole vaid Eesti probleem, nii on ka Soome avaliku sektori hankekonkurssidel konkurents ägenenud ja korraga osaleb kuni 20 firmat.

Entec aga keskendub Piirsalu sõnul koduturule. Samas nentis ta, et ka lähiriikides on madalad tunnitasumäärad trendiks saamas.

Kvoodiraha kadumine mõjutab mahtu. Mägi hinnangul on saastekvoodi müügist saadud raha kadumine mõjutanud ka projekteerimisteenuste mahtu. “Eesti ehitusturul olid need tellimused üsna olulise mõjuga. Seda eriti kütte- ja ventilatsioonieriala spetsialistide jaoks,” märkis Mägi. Ta nentis, et viimase aastaga on kütte- ja ventilatsiooni­eriala teinud arengus suure hüppe ning oleks kahju, kui omandatud teadmised ning kogemused kasutust ei leiaks. Spetsialiseerunud ja tugevatel projekteerijatel on aga tema sõnul ka masu ajal tellijate järjekord ukse taga.

Projekteerimisettevõtete hinnangul saaste­kvoodiraha vähenemine oluliselt projekteerimist ei mõjuta. “Sweco ei ole osalenud aktiivselt saastekvootide rahaga tehtud hangetes, sest me suuname oma põhiressursid mahukatele hangetele, kus on oluline projekti kvaliteet ning usaldusväärsus,” ütles Toom, kes nentis, et eelmise aasta teises pooles vähenesid oluliselt keskkonnainvesteeringud Euroopa fondist seoses toetusraha perioodi lõppemisega ning uue perioodi rahastamisotsuste viibimisega.

Piirsalugi nentis, et keskkonna- ja infrastruktuuri hangetele kvoodiraha vähenemine mõju ei avalda, küll aga mõjutab konkurentsi. “Tööd ei jagu kõigile soovijatele,” märkis ta. Piirsalu sõnul erineb projekteerijate turuseis vastavalt teenuste profiilile, mistõttu mõnes valdkonnas on tegevus aktiivsem, teises aga languses. Languses valdkondadeks hindab Toom taristu- ja keskkonnavaldkonda. Mõõdukat kasvu ennustab ta aga tööstushoonetele ja rajatistele, samuti energiavaldkonnale.

Ebakindel aasta. Toomi hinnangul on alanud aasta määramatu ja ebakindel. “Erasektori kinnisvarainvesteeringute aktiivsus on suurenenud. Loodan, et avaliku sektori osakaal oluliselt ei vähene,” ütles ta.

Mägi pakub projekteerimisteenuste turule väikest kasvu. Tema juhitav Amhold plaanib sel aastal siseneda ka Aasia turule. Eksporditurgudel Soomes, Rootsis ja Ugandas loodab firma käivet säilitada ja veidi ka kasvatada. “Põhiküsimuseks saab, kas suudetakse kasvatada noortest inseneridest järelkasvu ja omandada meeletult kasvanud hindadega uut projekteerimistarkvara,” on Mägi murelik.

Piirsalu arvates nuputavad projekteerijad alanud aastal peamiselt selle üle, kuidas olla veelgi tõhusamad kahanenud ja madalalt hinnatud turul. “Selle aasta tööde mahtu hindame samaväärseks eelmise aastaga. Üksikud suurhanked võivad mõnele projekteerimisfirmale aga praeguste tasemete juures märgatavat positiivset efekti avaldada,” ütles ta ja nentis, et hangete hinnaerinevused jäävad jätkuvalt suureks.

 

Taust

Ligi 150 miljonit eurot sai läbi

CO2 kvoodi raha kasutamine2011. aastal oli CO2 heitme­kvoodi müügist Eestil kasutada veidi üle 146 485 136 euro, et teha 2012. aasta lõpuks energiasäästlikuks 480 avaliku kasutusega hoonet.Kvoodiraha kasutamise tingimus oli, et kõik projektid pidid saama valmis 2012. aasta lõpuks.

Allikas: Riigi Kinnisvara AS