Riik eraldab uurimistoetusteks üle kuue miljoni euro

Institutsionaalsete uurimistoetuste taotlusvoor toimus 2012. aastal esmakordselt, taotlused võttis vastu Eesti Teadusagentuur ning neid hindas agentuuri hindamisnõukogu. Taotluste hindamisel osales enam kui sada välisretsensenti ja veerandsada Eesti eksperti.

Valdkondade vahel jagunesid institutsionaalsed uurimistoetused järgmiselt: 29% bio- ja keskkonnateaduste valdkonnale, 18% terviseuuringutele, 35% loodus- ja tehnikateadustele ja 18% ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnale.

Kokku rahastatakse 31 uurimisteemat kuues teadusasutuses. Tartu Ülikoolis (TÜ) rahastatakse 21 uurimisteemat, Eesti Maaülikoolis (EMÜ) ja Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) kummaski kolme uurimisteemat, Tallinna Ülikoolis (TLÜ) kahte, Tervise Arengu Instituudis (TAI) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMA) ühte uurimisteemat.

Rahastatavad uurimisteemad katavad teadusvaldkondade väga laia spektrit. Nende seas on Ülo Niinemetsa (EMÜ) uurimisrühma töö taimede stressist muutuvas kliimas: stressivastustest kohanemiseni.

Suurimateks rahastatavateks uurimisteemadeks on Väino Sammelselja (TÜ) uurimistöö kilestruktuuridest nanoelektroonika rakendusteks ja funktsionaalseteks pinnakateteks ning Ülo Manderi (TÜ) töö globaalsest soojenemi sest ja maastike aineringest – maastike struktuuri ja funktsioonide muutustest seoses globaalse kliima soojenemise ja inimtegevusega. Samuti rahastatakse Mall Leinsalu (TAI) tööd, et uurida rahvastiku tervise sotsiaalsed ja individuaalsed mõjureid registripõhiselt.

Inseneriteaduste valdkonnas rahastatakse muuhulgas Targo Kalamehe (TTÜ) uurimistööd ligi nullenergia hoonete lahendused ja nende rakendamine hoonete renoveerimisel. Humanitaarteaduste valdkonnas saab teiste seas rahastuse Hannes Palangu (TLÜ) uurimistöö kultuurimuutustest ja tähendusloomest.

Institutsionaalsete uurimistoetuste esimeses taotlusvoorus esitati taotlusi kogusummas 23,9 miljonit eurot. Taotlused esitasid kümme teadusasutust ning toetust taotleti kokku 75-le uurimisteemale.

Teadusagentuuri juhi Andres Koppeli sõnul lähtuti rahastamisotsuste tegemisel eeskätt teadustöö kvaliteedihinnangutest ja eesmärgist tagada Eesti teadusasutuste ja teadusvaldkondade järjepidevus. Uut tüüpi uurimistoetuste esimese vooru tulemuste analüüsi järel käivitas haridus- ja teadusministeerium uurimistoetuste korralduse mõningase muutmise.

"Järgmises rahastamisvoorus on loodud mehhanismid teadusasutuste jaoks prioriteetseks peetavate teemade rahastamise stabiilsuse hoidmiseks," ütles Koppel.

Uurimistoetusi rahastab haridus- ja teadusministeerium.