Läänemere turvalisuse pärast mures soomlased otsivad uusi marsruute
Kui Läänemerel peaks pinged eskaleeruma ja tekiks sõjaline kriis, suudaks Soome kaubavedudest jätkuda vaid väike osa, kirjutab Kauppalehti. Seepärast mõeldakse Soomes, mida muuta.
95% Soome kaubaveost käib läbi Läänemere. Soome metsa-, keemia-, metalli- ja kaevandustööstus ekspordib ja impordib valdavalt selle mere kaudu. Toorained ja komponendid saabuvad Soome, valmistooted lähevad ekspordiks.
Kui transiidiekspert Raivo Vare leiab järjest loogikavigu, siis taristuminister Vladimir Svet õigustab seda, et Eesti Raudtee riigifirmana teenindab vedusid, mis läbi Eesti liiguvad Venemaale.
Läänemere maad peavad end kehtestama ankruid lohistava Venemaa suhtes. Õnneks lubavad viimased arengud arvata, et vist kehtestavadki. Seega võiksime juba arutleda selle üle, kuidas annaks seda teha võimalikult efektiivselt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ministrid rääkisid Eesti-Soome vahelise elektrikaabli Estlink 2 purunemise järel, et Eesti peab hakkama koos kaitseväe ja liitlastega Läänemere kriitilist taristut aktiivsemalt kaitsma, vastaseid paremini heidutama ja rikkujaid karmimalt karistama.
Euroopat raputavad viimasel ajal uudised, milles räägitakse ettevalmistusest reaalseks sõjaks meie oma kodus, kuid sünge pildi maalimise asemel tuleks tegutseda ja uue olukorraga kohaneda, ütles Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Autode tellimine Euroopast on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Põhjuseid on mitmeid: ostukäitumine on liikunud alates Covid-19 pandeemiast veebi, autot ei pea kohapeal otsimas käima, suurem mudelite ja varustusevalik ning nõudlus-pakkumus suhtest tulenevalt parem hinnatase. Ka Eesti maksukeskkond (CO₂-põhine automaks) suunab ostuotsuseid teadlikumaks – pelgalt ostuhinnast enam ei piisa, vaid vaadata tuleb kogukulu (TCO).