Läänemere turvalisuse pärast mures soomlased otsivad uusi marsruute
Kui Läänemerel peaks pinged eskaleeruma ja tekiks sõjaline kriis, suudaks Soome kaubavedudest jätkuda vaid väike osa, kirjutab Kauppalehti. Seepärast mõeldakse Soomes, mida muuta.
95% Soome kaubaveost käib läbi Läänemere. Soome metsa-, keemia-, metalli- ja kaevandustööstus ekspordib ja impordib valdavalt selle mere kaudu. Toorained ja komponendid saabuvad Soome, valmistooted lähevad ekspordiks.
Kui transiidiekspert Raivo Vare leiab järjest loogikavigu, siis taristuminister Vladimir Svet õigustab seda, et Eesti Raudtee riigifirmana teenindab vedusid, mis läbi Eesti liiguvad Venemaale.
Läänemere maad peavad end kehtestama ankruid lohistava Venemaa suhtes. Õnneks lubavad viimased arengud arvata, et vist kehtestavadki. Seega võiksime juba arutleda selle üle, kuidas annaks seda teha võimalikult efektiivselt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ministrid rääkisid Eesti-Soome vahelise elektrikaabli Estlink 2 purunemise järel, et Eesti peab hakkama koos kaitseväe ja liitlastega Läänemere kriitilist taristut aktiivsemalt kaitsma, vastaseid paremini heidutama ja rikkujaid karmimalt karistama.
Euroopat raputavad viimasel ajal uudised, milles räägitakse ettevalmistusest reaalseks sõjaks meie oma kodus, kuid sünge pildi maalimise asemel tuleks tegutseda ja uue olukorraga kohaneda, ütles Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.